Vahel loed annotatsioonist välja midagi, mida seal ei ole, või on küll, aga siiski märksa vähem. Esiti pelgasin, et tuleb liiga süvitsi minna selle Ponzi skeemi ja finantsmaailma susserdamistega... seejärel pelgasin, et äkki on liialt krimka see lugu... Tegelikult oli investorite rahadega skeemitamine küll loo selgroog, aga ei rohkemat. Ühe naistegelase salapärane kadumine juhtus aga alles nii lõpuotsas, et eriliseks kriminulliks ei jõudnud lugu minna.
Seega koorus siit välja hoopis hea lugu inimeseks olemisest, inimeseks jäämisest, vabadusest ja sõltuvusest seal, kus "raha on iseseisev riik". Mandel on inimloomuse tabamatu sügavama sisu portreteerimises veidralt hea. Vahepeal mõtled, et tegelased ei anna end nagu päris hästi lõpuni kätte, aga siis kerkivad pinnale sähvatused, mis ütlevad kõik.
PS. Ajahüppeid, mu lemmikuid, on siin mõnuga.
PPS. Ponzi skeemi üle mõtisklemiseks on see siiski hea raamat, teema ju igati aktuaalne, sest kui nii mõelda, siis mida muud see USA teeb. Või kõik need toredad püramiidskeemid, mis viimastel aastatel üle mõistuse populaarsed on...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar