... veel, millest sel kuul pikemalt ei lobise ja pildile on ka jäänud püüdmata.
1) Üks novellikogu autorilt, kelle puhul iga kord mõtlen, et ei enam... aga siis jälle murdun ja loen. Pärast tema lugemist tahaksin kaljult alla hüpata. Korduvalt.
2) Üks luulekogu, mis oli nii diip, et selle mõistmiseks oleks pidanud seeni sööma ja seejärel keskööl paadiga merele minema. Aerudeta.
3) "Ebatsensuursed juhtumid". Lugesin peamiselt Prometi "Primavera" pärast, meeldiva üllatusena leidsin ka "Neitsi Maara neli päeva" ebatsensuursed lood. Teiste raamatute tõlkesekeldused jätsid külmaks.
4) "Valgus kivi sees" C. Pihelgas. Lihtsalt. Väga. Ilus. Eriliselt tundliku mmeelega Kertu võiks ehk mõnel hetkel ette võtta. Kuigi liigitatud luule alla, siis noh, eks need rmtk-tüdrukud ise tea.
Saan aru, et lugemise poolest tuleb rekordaasta ja kuna ma tean, et järgmisel aastal ma eriti ei loe, siis lasen praegu pigem lauluga rõõmsa lõpuni ja ei panusta lobale.
Miks Sa järgmisel aastal ei loe? Kuidas Sa seda tead? Sellised murelikud küsimused tekkisid Sepikojas🤔😮
VastaKustutaMul on sensitiivsed võimed :) Tegelikult ma arvan, et sellist vaikelu, nagu tänavu sügisel, enam järgmisel aastal ei tule.
Kustuta😀 Aga ega suurt sotti ikka ei saanud 🤔😉 Keegi vist seisab mu juhtmete peal😂
Kustuta