Ilmunud on üks tänamatult tähelepanuta jäänud reisiraamatuke (tundub, et autor on ise kirjastanud ja tavapärane turunduse udru-mudru olemata). Igatahes mul on päris hea meel, et raamatu enne jõulu üha pikemaks muutuvast uudiskirjanduse tohuvabohust kogemata üles leidsin.
Kadi Georg viibis 2009 - 2010 aastakese keeltekeskuse inglise keele õpetajana Aleksandrias, Egiptuses. Ja oli see vast aasta :) Kogu lõunamaine asjaajamine ja elukorraldus oma täies hiilguses. Aga ei maksa karta, et ta kogeb ainult õunte ja kividega loopimist, ahistamist ja täitmata lubadusi (oluline teha vahet, kas lubati kindlasti või inshallah, see viimane mulle meeldib, peaks ise ka kasutusele võtma), on siiski ka palju sõbralikke ja abivalmis inimesi ja lamuuri (seda sajab sisse seal uksest-aknast, tundub, et kohati on suisa võimatu ette ennustada, kes sinusse jälle ära armus ja seda ka oma näoraamatus maailmale kuulutab).
Peatükid on mõnusalt lühikesed ja selged, tempo igati hoogne ja lugejal tuju hea (selle põhjus võib peituda muidugi ka selles, et oma soojas ja turvalises pesas on ikka tore lugeda teise äpardustest :)) Raamatu edenedes hakkas veidi trükikuradeid sisse lipsama, aga mul oli piisavalt meeleolukas lugemine, nii et pigistasin lihtsalt korraks silmad kinni ja lugesin kähku edasi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar