Primavera / Promet

Ma ei uskunud, et selle lugemine nii lobe ja ladus saab olema, vahel lihtsalt on selle nõukaaegse kraamiga kuidagi aeglane, punnitatud, keeruline... 

Ja kui palju erinevaid kihte, sest seda võib lugeda kui armastuslugu (peategelane Saskia kohtub turismireisil kunagise kallimaga, vahelduvad meenutused tollasest ajast, aga kirg lõõmab ja leegitseb muidugi ka reisi toimumise hetkel). Minu jaoks oli see võluv ka Itaalia reisikirjana, need detailid olid ikka üsna ajatud ja võiks pisukeste mööndustega kanda üle tänasessegi päeva. Palju on arutlusi kunsti ja ajaloo üle, mis lisas romaanile veel kolmanda kihi. 

Ja siis muidugi aeg ja olud kui sellised, kuigi neid märke oleks lootnud/kartnud isegi rohkem. Eesti ja vene keeles kõnelemine (eks need tollased turismigrupid olid ju üleliidulised), kuigi loomulikult ei mainita selgesõnaliselt kordagi kumbagi keelt, ent ümbernurgavihjeid ikka jagub. Grupi järel passimine, rahateemad, koputajad, ärahüppajad jms.

Romaan on julge ja provokatiivne. Peategelane on keskmisest isepäisem, julgem, selline moodsavõitu naine. Toakaaslasest Fevroniast võiks samuti pikalt pajatada... huvitav, et selline asi üldse tol ajal läbi läks? Fevronia on üsna puust ja punaseks lolli ja matsliku venelase kehastus, puudutagu see arutelusid kunsti üle, mereandide söömist, väiklast moraalitsemist vms. Saan aru, et Moskva kirjandusringkonnad küll vihastusid seesuguse portree üle, ent tiraaži enam müügilt korjata ei õnnestunud. 

Loetagu!