Võrratu raamat.
Aga õiendame esmalt mõned ebameeldivad asjad:
1) lähenesin raamatule valede ootustega. Lubati läbilõiget Inglismaa naistest, aga jäeti täpsustamata, et mustadest ja värvilistest. Üks valge vist siiski oli hulgas (Penelope), kui ma ei eksi. Nojah, loll hani, vaadanud siis kaanekujundust, eks ole, vihje ju on olemas. Tunnistan oma tormakat lugema asumist ja kärsitut loomust;
2) lisaks nahavärvi eelistustele oli see nn läbilõige tugevalt kaldu ka seksuaalsete sättumuste poolest. Loomulikult ei olnud kõik 12 naist lesbid ja/või transsoolised (kuigi oli ka neid), aga kui kellelgi isegi juhtus mees majas olema (fuih!), siis oli igatahes see mees täielik siga ja a) kadus nelja tuule poole, b) kirge ikkagi ei olnud ja pereema kukkus väimeest panema, c) või hakkas see naine varsti oma naiskolleegi sebima.
Muidugi ma tunnistan, et kui mina oleks selle raamatu kirjastaja või peaksin seda turundama, siis ega ma ei hakkaks ka tagakaanel pasundama, et see on läbilõige Inglismaa mustadest LGBTQIA+ naisinimestest - kes seda siis ostaks?!
Nüüd räägime meeldivamatest asjadest. Väga, ma rõhutan väga hea ja mõnusa jutustamislaadiga on kõik need lood lugejani toodud. Lisaks on siin taas sama võte nagu Knausgaardi "Koidutähes" või Filimonovi "Pealtpanekutes ja altminekutes", kus terve kamp tegelasi ja nende lugusid, ent viimaks lähevad tegelaste otsad kokku. Mulle see iseenesest meeldib, kuigi varsti võin hakata vahelduseks ka midagi muud tahma :)
Ja kolmas mõnu selle lugemise juures - vorm. Tõsi ta on, et suurtähtede ja punktidega siin raamatus just ülearu ei priisata. Sageli lause võrdubki lõiguga ja läheb siis punktita ja suurtäheta uueks lauseks/lõiguks üle. Aga see töötab k u r a d i m a h ä s t i. Päriselt. Sest mida see tähendab? Just nimelt, veel rohkem komasid, mida ma lihtsalt arrrrrmastan. Täielik nauding.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar