"Järgnen sulle"
Mingi säde või võlu jäi mu jaoks puudu. Muidu ju käsitletavate teemade ja ajastute poolest just selline põhjamaade vaimus lugu (äraminek, nälg, surm, võlad, vaev ja äng ja kõik muu tavaline jama), mis võiks meeldida. Kas püüdis autor liiga palju kokku kuhjata või mis see põhjus oli, ei teagi.
Kuna ma tean, et isand Konn on võimeline märksa enamaks, siis tahaks rusikat viibutada :) Blogiilmas ei ole riukliku ja vindiga huumori osas talle vastast, aga siin oli see kõik august alla lastud. Isegi eelmise raamatu stiilis ja vaimus lugusidki ei pakutud (umbes selliste ootustega ma muide lugema asusingi), nüüd visati vastu vahtimist lihtsalt kolme meesinimese mõõdutundetut kiitmist ja puhast porri, mis kirjanduslikult omavahel äärmiselt nõrgalt seotud.
Kuhu on kadunud mängu ilu, ma küsin!?
Nõretan... nördimusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar