Mina olin seal Bängil, kus inimesi pissima utsitati :D Ja tõesti paljud läksidki. Õnneks etenduse ajal ei tulnudki kellelgi rohkem häda ja sai täitsa rahus lõpuni vaadatud. Lapsi kellelgi kaasas ei olnud. Ju sattus intelligentsem grupp olema.
Mulle jäi ka kõrva ja ma tegelikult ei oska seisukohta võtta. Mulle ei meeldinud esineja stiil- ta oli agressiivbne ja sallimatu, oleks ta seda teise tooniga selgitanud, siis oleks ilmselt teistmoodi mõjunud. Ilmselgelt ma ei taha nt klassikakontserdil lapse nuttu või haukumist kuulda, mind häirib isegi tavaline valge keskealine inimene, kes oma naabriga jutustab ja ei lase vaikselt kuulata. Aga mulle tundub, et antud näite puhul on probleem pigem kommunikatsioonis. Etendustele saab ju juurde lisada +16 , nagu on filmidel. Vaatasin selle etenduse reklaami, seal on lihtsalt tavakirjas, et ei sobi lastele. Teiselt poolt, kust ja kuidas need lapsed siis käituma õpivad, kui neid kontserdile, kirikusse ja matustele kaasa ei võeta. Ja tänapäeva lapsed pole sellised nagu " meie ajal" :) nad ei jookse ringi ega lärma, vaid istuvad tasakesi arvutis :) :) Ühesõnaga. Häiriv tunne jäi. Ma loodan, et minu elamust keegi ei riku, aga tahaksin, et ka lapsed saaks osaleda ja vajadusel on siis alla X vanust keelatud või siis korraldatud lapsehoid.
Mul on jah raske objektiivselt hinnata, kuis see kõrvaltvaatajale-kuulajale tunduda võis, sest olin seda pikka lõime fb grupis eelnevalt samuti jälginud ja... seal produtsent püüdis alguses leebelt ja vastutulelikult ja lahendusi pakkudes, aga teine osapool lihtsalt jauras ja keerutas tüli üles.
Keerulised need teemad igatahes. Ja ma olen täiesti nõus, et kuidagi tuleb neid lapsi ju ka harjutada ja harida (kas just alates kolmandast elunädalast, selles ma veidi kahtlen :)), aga kuidagi on siiani inimestel tervet talupojamõistust ikka endal jagunud. Jah, ma olen ju ka alates viiendast eluaastast ka kõige pikemad ja lohisevamad Ugala lavastused kõik ära vaadanud ja enda last olen ka mingitele täiskasvanute etendustele viinud, aga eks see ongi, et tuleb eeltööd teha siis endal. Ja õnneks leidub ka mõistlikke lapsevanemaid, kes võtavad eelnevalt korraldajaga ühendust ja peavad nõu, et kas ja mis lavastuses toimub ja kuidas on trupi ja/või korraldaja soovid. See on igati tervitatav ja aitab siiski suuremaid jamasid ennetada.
Hull elu, ma ütlen. Mul on täitsa hea meel, et teisipäeval viimast korda siin oma õuel selle jamaga peab tegelema :)
Mulle hakkab üha enam tunduma, et igal matsil ei olegi teatrisse-kontserdile asja. Ei lapse ega täiskasvanuna. See lihtsalt ei sobi kõigile. Ma olen ka istunud terve teise vaatuse ära niimoodi, et mingi närvihaige lõgistas käekoti lukuga selja taga. Ja esireas kahe täiskasvanu kõrval, kes keset etendust omavahel muljetasid. Selline peaks etendusi vaatama kodust teleekraanilt. Või lugema rohkem internetis ja kuulama just selliseid raadiosaateid, kus öeldaksegi kurjalt näkku, et sa oled mats ja selline käitumine pole okei.
Mis rõõmu tunneb 6-aastane täiskasvanutele mõeldud teatrietendusest? Sageli on need etendused oma tähenduses nii diibid, nii diibid, et isegi mõningase elukogemuse järel sisu päris täpselt kohale ei jõua. 6-7aastasele ei jõua kohe kindlasti. Veel väiksematest ja beebidest rääkimata. Mul tundub, et sageli ei tassita lapsi kõikjale kaasa mitte selleks, et lapsele midagi pakkuda, vaid puhtalt enda mugavusest, et ei peaks logistikaga tegelema (kuhu laps hoida anda jne). Nii et siin ma ikka vaidlen vastu. Mu meelest ei pea ka igale poole lapsi kaasa võtma.
Mul on ühed sõbrad, kes on ka seda meelt, et lapse peab absoluutselt kõikjale kaasa võtma. Nii suurte meeste joomingutele-vabaõhuüritustele kui ka reedeõhtusele restoranikülastusele. Ma näen ju, kuidas laps praktiliselt piinleb, palju parema meelega magaks kodus või tegeleks oma asjadega. Aga lapsevanemad nii väga tahavad lapsukesega koos kõikjal käia, lapse soovid ja vajadused jäävad tagaplaanile.
Aga võib-olla ma olen lihtsalt lapsevihkaja :D Lastetud ju tavaliselt on.
Ma muidugi lugesingi lapsena veidraid vanainimeste raamatuid, seega mulle suurem osa neist lavastustest isegi sobisid :D Aga ma kahtlustan jah, et see ei ole valdavalt nii. Ah, eks vaatame, kuhu see meie kultuurielu üldse välja jõuab. V-o varsti meil polegi enam selliseid muresid :)
Mina olin seal Bängil, kus inimesi pissima utsitati :D Ja tõesti paljud läksidki. Õnneks etenduse ajal ei tulnudki kellelgi rohkem häda ja sai täitsa rahus lõpuni vaadatud. Lapsi kellelgi kaasas ei olnud. Ju sattus intelligentsem grupp olema.
VastaKustutaSa oled õnnetähe all sündinud :)
KustutaMulle jäi ka kõrva ja ma tegelikult ei oska seisukohta võtta. Mulle ei meeldinud esineja stiil- ta oli agressiivbne ja sallimatu, oleks ta seda teise tooniga selgitanud, siis oleks ilmselt teistmoodi mõjunud.
VastaKustutaIlmselgelt ma ei taha nt klassikakontserdil lapse nuttu või haukumist kuulda, mind häirib isegi tavaline valge keskealine inimene, kes oma naabriga jutustab ja ei lase vaikselt kuulata.
Aga mulle tundub, et antud näite puhul on probleem pigem kommunikatsioonis. Etendustele saab ju juurde lisada +16 , nagu on filmidel.
Vaatasin selle etenduse reklaami, seal on lihtsalt tavakirjas, et ei sobi lastele.
Teiselt poolt, kust ja kuidas need lapsed siis käituma õpivad, kui neid kontserdile, kirikusse ja matustele kaasa ei võeta. Ja tänapäeva lapsed pole sellised nagu " meie ajal" :) nad ei jookse ringi ega lärma, vaid istuvad tasakesi arvutis :) :)
Ühesõnaga. Häiriv tunne jäi. Ma loodan, et minu elamust keegi ei riku, aga tahaksin, et ka lapsed saaks osaleda ja vajadusel on siis alla X vanust keelatud või siis korraldatud lapsehoid.
Mul on jah raske objektiivselt hinnata, kuis see kõrvaltvaatajale-kuulajale tunduda võis, sest olin seda pikka lõime fb grupis eelnevalt samuti jälginud ja... seal produtsent püüdis alguses leebelt ja vastutulelikult ja lahendusi pakkudes, aga teine osapool lihtsalt jauras ja keerutas tüli üles.
KustutaKeerulised need teemad igatahes. Ja ma olen täiesti nõus, et kuidagi tuleb neid lapsi ju ka harjutada ja harida (kas just alates kolmandast elunädalast, selles ma veidi kahtlen :)), aga kuidagi on siiani inimestel tervet talupojamõistust ikka endal jagunud. Jah, ma olen ju ka alates viiendast eluaastast ka kõige pikemad ja lohisevamad Ugala lavastused kõik ära vaadanud ja enda last olen ka mingitele täiskasvanute etendustele viinud, aga eks see ongi, et tuleb eeltööd teha siis endal. Ja õnneks leidub ka mõistlikke lapsevanemaid, kes võtavad eelnevalt korraldajaga ühendust ja peavad nõu, et kas ja mis lavastuses toimub ja kuidas on trupi ja/või korraldaja soovid. See on igati tervitatav ja aitab siiski suuremaid jamasid ennetada.
Hull elu, ma ütlen. Mul on täitsa hea meel, et teisipäeval viimast korda siin oma õuel selle jamaga peab tegelema :)
Mulle hakkab üha enam tunduma, et igal matsil ei olegi teatrisse-kontserdile asja. Ei lapse ega täiskasvanuna. See lihtsalt ei sobi kõigile. Ma olen ka istunud terve teise vaatuse ära niimoodi, et mingi närvihaige lõgistas käekoti lukuga selja taga. Ja esireas kahe täiskasvanu kõrval, kes keset etendust omavahel muljetasid. Selline peaks etendusi vaatama kodust teleekraanilt. Või lugema rohkem internetis ja kuulama just selliseid raadiosaateid, kus öeldaksegi kurjalt näkku, et sa oled mats ja selline käitumine pole okei.
KustutaMis rõõmu tunneb 6-aastane täiskasvanutele mõeldud teatrietendusest? Sageli on need etendused oma tähenduses nii diibid, nii diibid, et isegi mõningase elukogemuse järel sisu päris täpselt kohale ei jõua. 6-7aastasele ei jõua kohe kindlasti. Veel väiksematest ja beebidest rääkimata. Mul tundub, et sageli ei tassita lapsi kõikjale kaasa mitte selleks, et lapsele midagi pakkuda, vaid puhtalt enda mugavusest, et ei peaks logistikaga tegelema (kuhu laps hoida anda jne). Nii et siin ma ikka vaidlen vastu. Mu meelest ei pea ka igale poole lapsi kaasa võtma.
Mul on ühed sõbrad, kes on ka seda meelt, et lapse peab absoluutselt kõikjale kaasa võtma. Nii suurte meeste joomingutele-vabaõhuüritustele kui ka reedeõhtusele restoranikülastusele. Ma näen ju, kuidas laps praktiliselt piinleb, palju parema meelega magaks kodus või tegeleks oma asjadega. Aga lapsevanemad nii väga tahavad lapsukesega koos kõikjal käia, lapse soovid ja vajadused jäävad tagaplaanile.
Aga võib-olla ma olen lihtsalt lapsevihkaja :D Lastetud ju tavaliselt on.
Ma muidugi lugesingi lapsena veidraid vanainimeste raamatuid, seega mulle suurem osa neist lavastustest isegi sobisid :D Aga ma kahtlustan jah, et see ei ole valdavalt nii.
KustutaAh, eks vaatame, kuhu see meie kultuurielu üldse välja jõuab. V-o varsti meil polegi enam selliseid muresid :)
Viskan ka pöidla sellele saatelõigule:)
VastaKustuta