Ideaalne suveraamat. Ses mõttes, et kindlasti mitte kerglane udru-mudru, mida mõneti ju suvelektüüriks võiks passitada, ent see on raamat, mida on kahtlemata mõnusam looduses lugeda. Ja seda viimast teeme ilmselgelt sagedamini ikka suvel.
Mõnus vaikne kulgemine, selline tasane ja mõtlik jutt. Ja ka paberil suudab mõjuda nagu suulises kõneski: vahel tekib kordusi, üle kinnitamisi, teisal liigub mõte ehk rääkijal eest.
Siin on nii Fred Jüssi lapsepõlvemälestusi, kujunemist, loodusradu, meeldiva boonusena Hiiumaa-jutte (nii aastakümnete tagust Emmastet kui ka viimaste aastate Sarvet, mis mul siit üle vee õhtupäikesekullaga ülekallatult kätte paistab), aga ennekõike ohtralt elutarkust. Viimase osas võiks palju märkmeid teha, aga (vabas sõnastuses) meeldis enim see, et: alati ei ole vaja pingsalt o t s i d a, vaid just nimelt ä r a t u n d a. Kõik on tegelikult su ümber olemas, olgu selleks armastus, töö või mingi suurem eesmärk. Sa ei pea seda otsima, oskus on see ära tunda.
Sellega on kõik öeldud. Tegelikult ka.
Ilus on see raamat, nii seest kui väljast. Rahustav. Sind hoidev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar