Kohapõhised lasteraamatud on mu meelest nii mõnusad, sest ainult fantaasiailmas uidata on ju lapsena igavesti vahva, aga kui see on põimunud millegi sinu jaoks tuttava ja argisega, siis on see veel kordi ägedam. Ma ei ole tartlane, aga ma kogu lugemise aja kujutlesin end ühe pisikese Tartu präänikuna ja mulle tundus, et neid seiklusi lugedes (või ka kuulates) oleksin ma suurest erutusest ilmselt nii mõnegi öö magamata olnud.
Sedasorti raamatud võiksid olla olemas kõigist meie suurematest linnadest (äkki on ka, ega ma ju tea).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar