Ei pane pealkirja

Ma olen jälle linnas tagasi. Majutus sisse pandud, kuldking vaadatud, hallid käpad vaadatud. Rand on tänavu metsikuid kollaseid iiriseid täis. Neid, mida muidu kadedusega Sarvel vaatamas käisin ja mida Käina ja Kärdla vahelise maantee ääres kraavid paksult täis on. Jõudsin ära oodata :) Üldse on tänavu kuidagi vägev džungel. Kas loodusele ikkagi ei meeldinud need viimaste aastate kuumad ja kuivad maikuud, tänavu oli jahedam ja vist õige pisut andis ka märga, puudel-põõsastel kohe teine minek.

Sild on endiselt poolik. Soonlepa ajaloos tavatu olukord, üle lahe rahvas juba uuris, et kas ja mis ja millal (nad vist käivad supilauatamas ja siis on üle vee tulles hea siin korraks peatus teha). Sillapea on endiselt keset vett, osa ankruid kadunud, ajasime siin mööda ilma malmradikaid taga. Nii et kui kellelgi vedeleb radikaid ülearu, võib pakkuda, aga palun, mitte viis euri ribi eest :) 

Tõsi, lahkumine ei olnud valutu. Kärdla lennujaamas, kui uks avati, see, kust siis juba lennuväljale lähed, seal rippus jõletu suur ämblik. Tuul oli vägev ja kõigutas seda seal võrgu otsas suht suvaliselt inimestele vastu vahtimist. Õnneks märkas seda minu ees kõndinud naine, ja tegin paar vägevat hüpet. Oleks see minuga juhtunud, oleks mu karjatust ilmselt teise saare otsa kuulda olnud. Õnneks oli see lennujaama-härra tõeline džentelmen, ei kobisenud miskit ja transportis ämbliku koos võrguga kuhugi ära. 

Eile tuli siis ka hea uudis, et lennud mandri ja Hiiumaa vahel ei katkegi. Saame oma mugavusteenust edasi. Tõsi, tänavu suvel on niigi elu lahedam, meil hakkas ka Lux Express sõitma, saarelt mandri poole läheb vist kella 16 praamiga.

Pakri saared

Linnas on ka päris hea. Pole siin neid peenikesi musti tegelasi, kes öösel su laiguliseks söövad ja sa pärast kaks nädalat sügeled. Ämblikuid siin ka eriti pole. Tõsi, on see hooaeg, kus prügikotti viima minnes võib jälle pruutpaari fotosessiooni keskele sattuda. Üks päev jalutas üks mees siin oma papagoid.