Tund enne päikesetõusu

 Minu lubadus sel kuul rohkem mitte teatrisse minna läks vett vedama, kui läksin Komeeti koogile. Seal Solarise ülekäigurajal tuleb ikka keegi vastu, kes mõtted kõrvale juhib. No ja siis ma koogitaldriku taga istudes naljaviluks viskasin pilgu Draamateatri õhtusele etendusele, ei jõudnud sisusse süvenedagi, kui nägin, et nagu tellitult esimeses reas keskel kaks vaba kohta.

Oli täitsa hea kogemus. Vaata või näitlejaid:  Ivo Uukkivi, Raimo Pass, Gert Raudsep, Tõnis Niinemets, Markus Luik, Tiit Sukk, Marta Laan, Merle Palmiste, Ülle Kaljuste, Harriet Toompere, Mirtel Pohla, Jan Ehrenberg, Janno Jaanus, Hendrik Toompere jr.

Ma vaatan seda Gert Raudsepa ja mõtlen, et... vat teda võib tõesti panna keda ja mida iganes mängima, ta veab alati välja. Ja suudab veel üllatadagi. Kusjuures tal on ju tõeliselt kirju tegelaste galerii seljataga. Ka seekord vaimustav etteaste! Teised olid kõik oma tuntud headuses. Ammu pole õnnestunud mul laval Mirtel Pohlat näha, rõõm. Niinemets tegi Draamateatri ridades vist ju oma esimese ülesastumise, väga temalik, aga igatahes nauditav.

Kuna ma teatrisse jooksin nii viimasel minutilt, siis jäi tuvastamata teksti autor. Nuputasin saalis istudes, välja ei mõelnud, aga kangesti tuttav tundus. Hiljem selgus, Vadi. No muidugi! Täpselt sama käekiri, mis tema raamatuteski :) Tal on suurepärane karakteriloome ja oskus ühiskonnas päevakajalisi võnkeid tabada. Samas üldpilt jääb enamasti veidi hakituks mu jaoks, mitte et selles midagi halba oleks. Ja lavastuses oli sama asi, stseenid olid suurepärased, aga see tervikpilt ei andnud end mulle kohe ja selgelt kätte. 

Absurdi, nalja, päevakajalisi valupunkte... kõike leiab. Kui kaasa ei viitsi mõelda, siis naudi lihtsalt niisama ägedaid näitlejaid. 

Veidi hirmukõdi tehti ka. Kui neli meest, igal kaks ostukäru ees, ikka lavasügavusest täie vungiga saali poole kütavad ja sa seda esimesed reas vaatad, siis... mõtled ju ikka, et peaasi et nad nüüd õigel hetkel pidama saavad või et neil käsi higine ei oleks ja kärusang lahti ei pääse :))) Vetsurullide loopimist kartsin vähem, haiget see polekski ju teinud, aga oleks ikka piinlik küll olnud paberirulliga vastu vahtimist saada. Seekord läks õnneks.