Täiesti minu masti jauramine ja heietamine. Looduskirjeldused ja kohalik kirjanduselu, väikesed intriigid ja solvumised, kirglik kirjanikupalga teema, väidetav põlu alla sattumine, OÜtamine. See kõik siis selline kergemat sorti foon, keerulisemaks läheb isa surma ja depressiooni osas, ent needki jutud siiski mõistlikud ja meeldivad. Südamlikud ja siirad.
Üsna raskemeelne kraam, nagu Õnnepalul ikka viimasel ajal. Tagasi vaatamine, kahetsemine, valesti elatud elu, valed otsused, valed armukesed, surma ootamine, aga samas ka mitte... Kas nii või naa, kas siia või sinna... Palju segadust ja keerulisi dilemmasid.
Saarelt lahkumine, jälle uus maja, mida üles vuntsima hakata. No kõik see vana ja tuttav teema. Nii et kui see sulle meeldis juba ennemuiste, siis meeldib ka see raamat. Kui väänlesid igavuses ja ahastuses Õnnepalu eelmisi asju lugedes, siis ära hakka seda üldse ette võtmagi.
Mulle meeldis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar