Mõnus vahepala lugemiseks. Eks ta vahepeal killu rebimisega veits üle pingutas ja mõni "persevahe higist märg" oleks võinud vähem olla ja see autoaia töötaja loomaporno vaatamise asi ehk olemata olla, aga muidu täiesti nitševoo. Ikka ju tore lugeda, kuidas üks karvane ja suur mees, kes südamest putru ja kapsaliblesid pelgab ja kelle joogilauda tudeerides võib vaid küsida, et kas lahjat või kanget (vesi sinna valikusse ei kuulu), kukub järsku kõndima. Kõndimine kui äärmiselt ebaseksikas tegevus ei ole iseenesest just kuigi hea aines raamatu valmis toksimiseks, seega on siin ikka ka söögi-, töö-, muusika- ja koguni reisijuttu. Tulenevalt proua abikaasa tegevusalast saab kauba peale ka loomajuttu. Kõik need jutud on valatud kergelt ebatsensuursesse kastmesse ja nii see päevik kulgeb.
Küllap meeldimises mängis oma osa ka see, et suur osa nägusid, nimesid ja kohti on tuttavad ja muuvi jooksis silme ees õige ehedalt. Ei tea, kuis Viljandi-kaugel inimesel oleks kellegi trennipäevikut lugeda...
Ja ikkagi ma ei saa aru, kuidas sellise söögi-joogikoguse juures nii palju õnnestus kaalu kaotada. Pagan küll, ta pidi nii mõnegi bakhanaali ainult paberi peal pidama :)
P.S. Nagu näha, siis lugupidamisest raamatu vastu hankisin endale üle mitme aasta koguni viinereid koju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar