Lühikesed argised lookesed, peamiselt varem meedias ilmunud kolumnid. Minu õnneks olen ma neist eelnevalt lugenud väga väheseid, seega nimetagem seda värskeks kraamiks.
Kolumnid on üldse üks veider žanr, mis minu jaoks tõukubki ennekõike kirjutaja isikust. Petrone loojanatuur mulle passib ja tõsielulised lood niisamuti. Ses suhtes kerge, kiire ja mõnus lugemisamps. Autor on neis lugudes tuttavalt turvaline: ikka ta imestab eestlaste ja nende veidrate harjumuste ja kommete üle (söövad mitu aastat vanu hoidiseid, kimavad mööda Eestit ringi, pagasiruum täis aiasaadusi), ikka ta õhkab volüümikate, fertiilsete ja suure juuksepahmakaga naiste poole, ikka kulgeb ta mööda kohvikuid. Mis aga peamine, ikka on dekoratsiooniks Viljandi ja sealsed tuttavad teed ja rajad, kohvikud ja see nunnu õigeusu kirik.
Oleks nagu Viljandis ära käinud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar