Reede, 19. november 2021

Juudit / Tammsaare/ Kivirähk

 Nii palju hambaid pole ammu teatrist lahkudes kiristatud, oli head, oli halba. Ärritab siiski tänaseni.


👍Näitlejatöö oli super! Henessi Schmidt on täielik lemmik, aga tegelikult olid kõik ägedad. Jõuline ja tugev mäng, nauding;

👍lavastuslik pool ka suht enam-vähem. Tõsi, püstoli/püssi paugutamisest hakkan veidi väsima. Ma saan väga hästi aru, millal see tuleb, aga see ikkagi ehmatab alati. Lisaks kaob mu jaoks teatri võlu ära, kui kõiki asju peab üks ühele kasutama/näitama/etendama;

👍idee, ehk et meestel suus dialoog Tammsaare "Juuditist" ja naistel kaasajastatud tekst, meeldis mulle võttena väga, põhimõtteliselt kenasti kokku klapitatud;

👎see Kivirähki tekst... ghrrr. Need pissi- ja kepi- ja "mehed on tropid"-naljad olid ikka veidi ülepingutatud ja neid oli palju ja kui aus olla, ega need nüüd nii naljakad olnud ka. Aga no selline odav püüd massile meeldida, nagu ikka. Ja ma ei taha, et mind koheldakse kui mingit esimese klassi juntsut, mulle piisab, kui laval esitatakse mingit väidet kord või paar, ei pea kümme korda kordama. Aga kõik see vanameeste vihkamine, Susanna suust isa vihkamine, lootmine, et ehk on ta juba surnud, rõhutamine, et isa lamab nüüd oma kuseloigus ja Susanna teda kasima ei hakka jne, jne. Tülgastav.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar