Loen Põhja-Eesti Pimedate Ühingule järjekordset raamatu sisse. Harva on viimasel ajal mahti, harva olen ju üksi kodus. Toas +29, õues +20. Löön muidugi uksed-aknad valla. Aga linnud, need sindrinahad, laulavad nii valjusti, et minu lindistusrogrammi tekib üks õige "karvane" joon... ja alustan aga otsast peale või lõigun, lõigun, lõigun... Ja vahepeal tundub, et see üks isend on kohe eriti seltskondlik ja tikub aina lähemale. Mida valjemini loen, seda valjemini laksutab tema.
Nii palju siis minu plaanidest...
Jah, on mõnel aga tõesti mured!😂
VastaKustutaNo tõepoolest! Ma annaks ei tea mida, et päriselt seda laksutamist kuuleks! Kägu ja muud sädistajad "üürgavad", aga ööbikut pole minu kõrv veel eristanud. Ainult kõrvapete kogu aeg...
Meil siin üks päev üritas üks ööbik töötavast traktoristki üle laulda :)
KustutaTeil seal siis õige valjuhäälsed tegelased! Aga ma kuulsin eile ikka meie tagasihoidliku laksutaja ka ära. Ei mingit pealetükkivust:)
VastaKustuta