Laome argitoidud ritta

 Päris põnev oleks teada, mis on kellegi argipäevased toidud tänasel päeval, ehk saab uusi ja häid mõtteidki? Mul on vahel küll pea nii tühi, kogu aeg ühed ja samad toidud. Aga teie menüüd oleks eriti huvitav teada, sest te olete siin suuresti vist enam-vähem minu eakaaslased, nibin-nabin siia-sinna. Kuigi kohati tundub mulle, et see on ühtlasi ka vanuseliselt see kant, kus ongi uued ja eksootilised rahvusköögid vaikselt sisse sõitnud ja mõnes peres ehk juba normikski saanud. Igatahes minust kümmekond aastat nooremate seas ma vaatan küll, et kartulipudru või guljaši teemat enam ei ole :) Ennemini ikka karri ja pad thai jms kraam. 

Mina olen toidu valmistamise osas ilmselgelt vana kooli tüüp. Ikka tahan kiireid ja mugavaid asju valmistada, mängida ja katsetada viitsin harva. Ka kodus oman meespoolt, kes ülima rõõmuga argist klassikat tarbib, kuigi kõik aasiapärane läheks ka rõõmuga, aga piisab ka, kui seda reisidel saab. Toiduga mängimist ta ei poolda, erinevalt minust. Mulle küll sobib, kui till tehakse tolmuks ja siis puistatakse taldrikule laiali ja nimetatakse seda gurmeeks :)

Aga mingem täpsemaks. Iganädalaselt on menüüs ikka lihtsad ja mugavad toidud: 

- hakklihakaste (palutakse 2 x nädalas, ma siiski üle 1 x ei ole nõus)

- ahjuliha juurikatega (aega võib ju palju kuluda, aga phmt on ju kogu kupatus malmpotti ja siis kunagi ongi valmis)

- lind ahju, enamasti terve part, harvem mingid pardi- või kanajupid. Nii terve part kui ka pardi confit on jällegi hirmus mugavad ja lihtsad teha, aega muidugi kulub, aga kui ei pea just ahju kõrval seisma ja pardil pead silitama, siis mulle sobib. Kui on tahtmist pliidi kõrval seista, siis läheb pardi rinnafilee. Kana teen häbematult harva. Ah jaa, kanafileetükid juustu-koorekastmes tuleb küll sageli ette.

- hakkliha-kapsahautis, olgu vastavalt hooajale värskest kapsast või siis vähem värskest, keedukartul ikka juurde. Kapsast ma üldse armastan, ka mulgi kapsad on menüüs sageli, mitte küll päris iga nädal siiski, talvel sagedamini, kevad-suvel mitte, kuigi eile-täna alles seda sõin :) 

- sea sisefilee on ka iganädalane. See on enamasti kahel moel. Kas toorjuustu ja päikesekuivatatud tomatitega täidetult või kui ei ole viitsimist täita, siis pannil jume peale ja ahju, vett ja koort juurde, ja ongi imemaitsev kaste ka pärast võtta. Veist teen paraku harva, mingi hirm ebaõnnestumise ees... Kuigi kui on kvaliteetne lihatükk, siis ei vaja see suurt taidlemist. Osso buccot küll armastan ja teen julgemalt, aga vasikakooti satub kaubanduses harva ette. 

Suppi vist päris igasse nädalasse ei mahu... Kanasuppi teen. Lemmikud muidu on kõik punased supid. Borš igatahes. Ja tomatised läätsesupid, millesse integreerin oma kurikuulsaid jääke. Mais, türgi oad, lillkapsas, brokoli, kartul-porgand nagunii, supikondid on sügavkülmas nagunii enamasti võtta (ega te arvanud, et ma lihaTA suppi teen:)) Viimased paar aastat olen viimaks õppinud kõrvitsapüreesuppi sööma, mis mu jaoks muidu rohkem beebitoiduks liigitus. Aga kui sellele puljongit, sulajuustu, kõrvitsaseemneid ja ingverit sisse uhada, siis kannatab täiskasvanul ka süüa. Kui on väga-väga kiire, siis hästi mugav supp on ka aasiapärane mis-iganes-selle-nimi-on. Kuna ma ju retsepte täpselt ei järgi, siis pole viisakas ka õigeid nimesid kasutada, igatahes on seal kookospiim, šampinjonid (üks äärmiselt mõttetu seen ja ma tegelikult ei propageeri selle poest ostmist kui Eestimaa on päriselt maitsvaid seeni täis, tasuta), kanafilee, tomat, klaasnuudlid, vahel viskan ka krevette, kui on. No ja siis see maitseainesegu, mille peale korralikud koduperenaised minestavad nüüd, sest päriselt on olemas ka Eestis inimesi, kes sellesse suppi päris sidrunheina, kahvrilaimi lehed, bambusevõrsed jms ostavad. Ma pole iial nii tubli olnud. Ei hakka ka. Mulle sobib see Santa Maria segupakike kah kenasti.

Nagu eelolevast jutust näha, siis riisi ja pastalisi ma eriti ei kasuta. Niisama makaron on mu meelest igav ja mannetu. Söön ju küll, ja kui selles on hunnik juustu ja sinki, siis see on tegelikult maitsev ka, aga kuidagi käsi ei tõuse tegema, paar korda aastas, kui keegi ekstra palub. Mul on mingi sama teema näiteks ketšupiga, selle kasutamine muu kui šašlõki juurde on mu jaoks veider ja kokka solvav. No mitte nii hullusti, aga jah... meenub, et viimased aastad olen endas avastanud kiiksu, et ka sidrunipipraga on mul mingi teema tekkinud. Tomati-hapukooresalatis on see aktsepteeritav, aga mujal eelistan sidrunit ja pipart puhtalt kasutada. On inimesi, kes minu kuuldes ei julgegi enam sidrunipipart küsida :) Ma ei tea, kust see kiiks tuli. Aga "makaronidest", kui peaks isutama, siis osad klaas- ja riisinuudlid küll meeldivad. Jällegi tekib roog, kuhu saab igasuguseid jääke juurde ja sisse uhada, tähtis, et mingi vürtsikam maitseaine ka lisada oleks. Riisi mu koju tekib aeg-ajalt, eriti kui on nooremat rahvast külas käinud, ja kui siis mingil hetkel avastan, et kappi on kogunenud mitu poolikut pakki, siis ikka teen ära (nagu te ju teate, ma ei viska seda ära). Näiteks riisi-tuunikalasalatit võin küll süüa. Ja pilaffi.   

Salateid teen periooditi. Enamasti ei oska ma kvaliteetset rohelist poest leida, või no igas poes ei ole. Mulle meeldib jäine ja krõmps ja täiusliku kastmega salat. Aga selleks tuleb seda salatit mingis jäävees hoida ja sada imet teha, ei viitsi noh. Väljas söön küll meelsasti rohelisi salateid. kodus on veel ka see viga, et ma võin selliseid salateid teha, aga pärast tahan ikka päris sööki ka saada. Lihtsam on siis see etapp vahele jätta :) Aga kui teen kodus, siis lendab sisse jälle see, mis võtta on. Muna, tomat, kurk, lõhe, kanafilee, feta, mozzarella, õun, viinamari, granaatõunaseemned (neid ma jumaldan!), pirn, seemned, pähklid. Ja muidugi balsamicot ma jumaldan samuti. Ma võin seda iga rohelise salati peale kallata.

Suvetoidud on mul ka olemas. Peedi-keefirisuppi võin ogaraks süüa. Jällegi, suuresti jääkide supp, lihtsalt punapeet, keedumuna ja tomat on kohustuslikud. Aga ei nori värske vs konservkurgi, õuna, redise, mustade ploomide jms osas. 

Või teine suvetoit, mis lapsepõlve meenutab, nn külmkaste. Hapukoor, muna, tomat, värske kurk + nipet-näpet olemasolevast juurde. 

Magustoite ma enam praktiliselt ei tee. Mäletan aegu, kui ikka saiavormi või mannavahtu vms tegin, aga see on kuidagi ära jäänud. Kui on pidupäev, siis on üks traditsiooniline kook, mille retsepti võib ühe meie armastatuima toidublogija juurest ka leida, tasub otsida valge šokolaadi toorjuustukooki. See on külmkapikook siis. Aga nüüdsest ei kavatse ma ka enam seda teha, sest viimati sai elu õieke sellega suurepäraselt hakkama. Ahjus teen ainult vahel õuna- või rabarberiplaadikooki. Kahjuks seda viimast tuleb mul oma aiast nii vähe, et üle kahe-kolme koogiteo kevadel ei juhtu :( Lemmikkook on see, kus on kolm kihti, kõige peal see vahustatud munavalge värk. Aga no ma ei viitsi seda eriti teha ka. Kes see pärast need nõud kõik peseb. 

Õiekese tehtud. Pilt on muidugi hea... phmt võiks siin ju olla taldrikule määritud kiht hapukoort ja maasikad peale laotud :) Aga millal ma enne teile valetanud olen?

Ah jaa, pannkooke muidugi teen, aga püüan neid teha siis, kui maja rahvast täis. Noh et... kogu on ju ikka üks, siis on lihtsalt sööjaid rohkem ja me ei söö neid päris kahe-kolmekesi siin ära. Ükskord oli aga siin nii suur trupp, et esimesed hakkasid hommikul kell 9 keramaja vahet käima ja viimane lõpetas pooltest tundi enne etenduse algust (päevane etendus oli, kella 19ni ma poleks vastu pidanudki), pliitki kuumenes vahepeal üle ja perenaisest ma ei räägigi, sest eelmine õhtu...

Niisiis, selline seis on aastal 2021 minu köögis. Eks ma võin ju 10 aasta pärast vaadata, kas olen oma söömisharjumusi muutnud.

P.S. Annan teada, et see on järgmise viisaastaku viimane toidupostitus. Läks paljuks küll :)