Surmahaigus

 Rõõm, puhas rõõm! Kui mul üldse millestki kahju on, siis vaid sellest, et pole ise kätte võtnud ja sellist raamatut kirjutanud. Aga olgem ausad, nüüd on Nina Lykke selle ära teinud ja mul vaba aeg nagu maast leitud!

Äärmiselt eluline raamat, samas muhedalt satiirilises kastmes. Väga noortele ja väga sinisilmsetele ei soovita, aga kui juba mingisugune pagas on kogunenud, siis peaks äratundmisrõõmu ohtralt leidma.

Põhimõtteliselt on raamatus läbivalt kaks teemat. Suhte/abielu argipäev + abielurikkumine. Ja tõepoolest, kõik võib alguse saada kõigest ühest süütust sots.meedias tehtud klikist. Mu meelest tõetruud kirjeldused ses osas. Sinna juurde kõik need muud tänased levinud probleemid: elukeskkond, suhted naabrite ja lähedastega, põgenemine sõltuvustesse (olgu selleks sport või alkohol), näilisus vs. tõelisus, mida esitletakse sotsiaalmeedias jne.  

Teine, sama või veelgi magusam külg raamatust on meie... kuidas seda nüüd nimetadagi? Ei saa öelda, et meditsiin või perearstindus, kuigi jah, üldistades peab see paika. Aga olgem täpsemad, meditsiini see osa, mis seotud moodsa aja inimeste moodsate probleemidega. Egod on suured, laiskus on suurem, suhted pinnapealsemad, läheduse ja suhtluse vajadus, igasuguse hookuspookuse hoogne levik. Ma tean, et on olemas päris haigused ja päris probleemid ja kindlasti ei taha ei mina ega autor väita nagu kõik perearsti poole pöördujad oleksid sellised uhuud nagu need siinsed tüübid, aga ikkagi nii armas, et need on siin lehekülgedel olemas ja tegid minu lugemise lõbusamaks, samas andsid mõtteainet.

Ma kujutan muidugi ette, et kui ma peaksin järgmisel päeval pärast raamatu sulgemist minema perearsti juurde, siis a)ma mõtleks kolm korda enne järele, kas ikka päriselt on vaja minna, b) uksest sisenedes oleks raskusi tõsiseks jäämisega.