Neljapäev, 4. märts 2021

Lambasööjad

 Veikko Huovinen autoriks ja mul esmakordne kohtumine temaga. Arvasin mingil põhjusel, et tegemist noore mehega ja ehk on loota tulevikuski muhedalt teravmeelset kraami. Aga egas midagi, pühin lambarasvast tilkuva lõua puhtaks ja asun võimaluste taastudes tudeerima varasemalt eesti keelde tõlgitud asju. Neid õnneks täitsa on, ei tea muidugi, kas sama heas tõlkes (seekordne kiitus siis Mihkel Mõisnikule).

Kaks meest saavad kokku ja otsustavad, et on aeg end korraliku lambapraega premeerida, selleks on tarvis ette võtta üks mõnus road trip Põhja-Soome. Mehed - Sepe ja Valtteri - on korralikult valmistunud ja end varustanud; kõik tuli- ja külmrelvad on ühes, tarvilikud komponendid röövliprae valmistamiseks, ööbimisatribuutika ja ka lambafarmide koordinaadid. Ah jaa, ettevalmistuse hulka kuulub ka Saabi vuntsimine, üleüldse on autol oluline roll meeste juttudes. Siiski-siiski, auto on lambaliha ja naiste kõrval auväärsel kolmandal kohal. Ja naistest räägivad need mehed päris palju, võlutult, jumaldavalt, tunnustavalt. Sest naised... naised on ikka head inimesed, nagu mehed isekeskis nendivad. Mul jääb üle vaid nõustuda. 

Lambalihast ka väike stiilinäide:

"Sepele meeldis lambaliha väga. Hea on küll härja sisefilee, hea on seakoot, suurepärane on kana ja hani, aga kes võiks võita maitseküllasuses lammast. Lambaliha on maailma parim liha, eriti riisiga. Pagan võtku, kui inimene sööb lambaliha, küll siis läheb meel heaks. Looja on teinud lammast luues ikka märkimisväärse töö. Kindlasti polnud lihtne kavandada lambaliha koostist, kiulisust ja rasvasust, kui ühtegi lammast polnud varem leiutatud, aga asjaolusid arvestades võib öelda, et Jumalal õnnestus lambaprae planeerimine üsna rahuldaval moel. Oletades, et planeerimisminister Linnamo oleks pidanud riiginõukogus kavandama lamba ja tolle liha, siis tööd oleks sellega olnud, eriti kui eelnevalt poleks olnud mingit ennustust, kuidas peaks lambapraad näiteks pajas sibulate ja porgandilõikudega küpsetatuna maitsema. Kas minister Linnamo oleks selle hiiglasliku ülesandega toime tulnud?"

Ah, nii hurmav tekst on, et ma ikka pean veel ühe tsitaadi lisama (seekord arutavad Sepe ja Valtteri üldisemalt meeste üle):

"Just. Mees on ju loomult peamiselt uurija, tõe otsija. Usaldab ainult autentset informatsiooni, püüab jõuda selle algallikani."

"Ei usalda Marimekkosid, meiki, lakitud küüsi, violetset õlakotti valgel käsivarrel. Ei usu pinnapealset juttu, kunstripsmeid, üliõpilasteklit, ilusat, hurmavat kübarat merevahukarva lokkidel. Ei usalda kannikesesiniseid silmi, väikest kõrva kiharate vahel, peenikest rannet, lapselikult väikesi sõrmi, millesse sõrmus nii kenast lipsab..."

Et aga rahval nüüd ekslikku muljet ei jääks, nagu oleks tegemist ainult õrna ja kaunikeelse õhkamisega, siis ma igaks juhuks hoiatan õrnema närvikavaga raamatusõpru, et on ka paar vängemat sõna ja ohtralt alkoholi, ja mõni nali on selline... no ehtsoomlaslik.

Igatahes minu masti kraam.


Pildil minu isiklikud lambad. Juhin tähelepanu, et vasakus servas on ka üks must lammas. Vaemla villavabriku toodang.


P.S. Miks ma ei ole mitte kunagi saanud lugeda kahe väärikas eas proua marulistest väljasõitudest? Kui ongi midagi sarnast, siis on tavaliselt naised/üks naistest: a) õnnetult armunud, b) mahajäetud jobu mehe poolt, c) leinas lesk. Ja ma ei hakka mainimagi, et huumor on nullis. Kui keegi oskab siiski midagi soovitada, siis olen üks suur kõrv ja punnis silm.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar