Hispaania

 

Põikasin vahepeal korraks Hispaaniasse. Esmalt Väravatornis toimunud Hortus Musicuse kontserdile, mis muusika vahendusel lennutas Hispaania kuldse ajastu paremate paladeni, ja ma ei väsi kiitmast koroonaaja üritusi, sest 10 muusikut ja 15-16 inimest publikuks, on privileeg, millist pole olnud kunagi õnne nautida. Ja muidugi kontserdile minek ise ka, mõni trepiaste vaid.

Marju abil põikasin veel mõned une-eelsed õhtud Hispaaniasse. See Hispaania mõjus kuidagi kurvakstegevalt. Tahaks öelda, et tule koju tagasi, siin on tööd, süüa, tugisüsteem lähedaste näol, vargusi vähe. No jah, päikest ja sooja on kohati vähevõitu, aga muretum meel ja täis kõht kaalub selle vist üles.

Kaldusin nüüd raskemeelsusesse, eks oli ju mõni helgem toon ka. Banderas viskas instas laigi ja täpilise flamenkokleidi sai ja pulmafotograaf sai olla. Oeh, see viimane tegelikult siiski masendab, sest siis tuli ju veel koroona ka ja sulges Hispaanias kõik koduseinte vahele, ei saa enam pulmi ka pildistada.

Ah, nii kurb hakkas, et ma ei kirjutagi rohkem.

Aga vaadake sel nädalal Petrone Prindi instas autori ülevõttu, palju ilusaid pilte!

P.S. Selgus, et hispaanlased on maruviletsad veinijoojad, oli vist 21 liitrit näo kohta aastas.