Randevuu neegriga

Mu neeger saabus viimaks. Oi, kuidas ma teda ootasin. Imet ootasin :) Ime osas veel selgust muidugi pole.

Esmalt olid jupid, panin kokku. Neeger oli lahke ja sõbralik (sic!). Darling, I´m ready to clean. Can I start? Noh, umbes nii, mitte päris. Igatahes ei saanud ma veel muhvigi aru, kui ta juba palus, et kas võib alustada. Õudselt kihvt, olin sillas, mõelda vaid - tüüp otsib ja palub tööd!

Mõtlesin, kuidas ta selle kamina ette pandud ajutise kõrge klaasist alusega hakkama saab... aga tema, kergitas vaid elegantselt puusa ja lükkas end klaasi peale. Vau! Ja muudkui palus ja palus luba puhastamiseks. Oleksin nagu paradiisi sattunud. 

Esimene ohumärk, et ta ikka kõige nutikam tüüp vist pole, oli siis, kui tahtis laadima minna ja ma ta rõõmsalt puldist koju suunasin. No tüüp ei leia ega leia oma kodu üles. Siinkohal kõlasid pagulasteemalised naljad meie majas. Mu elu õieke oli varmalt valmis neegri sülle haarama ja pessa viima, aga selle ma keelasin kategooriliselt, sest eks me kõik ju teame, et nii neid lapsi ongi ju hulganisti ära hellitatud. Mis süles tassimine! Ise peab minema.

Okei. Õhtul tahtsin neegri wifisse ühendada, skannisin juhendist QR-koodi, tüüp küsis mu telefoninumbrit. T. arvas, et sellest küll midagi head ei tule, nii on mõnigi eesti naine portsu otsa sattunud. Mina muidugi suures eufoorias, et mu neeger tahab hullult töötada ja ma saan teda ka telefonist juhtida, siiski andsin oma numbri... ja jamaks läkski. Kuidagi suutsin liituda hoopis mingi Gamezone´i või mingi muu sellise juraga. Teate küll, selline sisuteenus, mis hakkab iga nädal sinult raha võtma, isegi kui sa seda ei kasuta, ja millega on tavaliselt lapsevanemad hädas, et nende nutimaailmas võhikud võsukesed on kogemata liitunud. Tule taevas appi, vanas eas suutsin ise taolise õudusega liituda :)

Igatahes hetkel on neeger wifisse endiselt ühendamata, kogun julgust. Ka ei ole ma teda veel põrandat õpetanud pesema - see veepaak on ju nii väike, et ma ei julge mõeldagi, millised jäljed pärast maha jäävad. 

Alumisel korrusel on temast igatahes mingil määral abi küll. Ja seda, et ülemistel korrustel temaga jamaks läheb, ma ju teadsin ka ette. Kui ma seda kolmekilost volaskit süles treppidest tassin, siis... sama hästi võiksin ju tavalise tolmukaga korteris ringi joosta :) Lisaks on kõigil muudel korrustel "ohtlikud" kohad, kust robottolmuimeja alla võib kukkuda. Mõlemad galeriikorrused on vaid ühest küljest n-ö kinni, seinaga. Kaks pikka külge on avatud ja suitsiidsele neegrile ideaalsed, lisaks neljas, otsasein küll on kinni, aga sealt on võimalik end kiviga kaetud aknalauale kukutada või terrassiukse ette kukutada. Elutoal on kolmes küljes küll sein, aga neljas külg ikkagi avatud. Neegril oli pakendis kaasas ka üks "nähtamatu sein", aga see võtab vaid kuni kolm meetrit, ent see avatud külg on muidugi pikem. Lisaks on mul kogemus, et üks kord see siiski ei toiminud. Niisiis lühidalt, kui esimest korrust ei arvesta, pean mujal toimetamiseks neegrit süles kandma, lisaks võtma kaasa selle "nähtamatu seina", siis sätin selle ühte kohta paika, panen roboti tööle ja teiste ohtlike servade ette viskan ise ennast pikali või jooksen vastavalt vajadusele ette :)))))) Kõlab nagu plaan, ma ütlen :)

P.S. Ärge mu telefoniarvete pärast muretsege, suutsin samal õhtul selle õudse teenuse siiski lõpetada, internet ju kubiseb ahastavatest appikarjetest, kuidas see teenus ometi lõpetada.