Esmaspäev, 8. veebruar 2021

Issanda loomaaed

 Ma kirjutasin hotelli ümbruse floorast ja faunast, aga sellest hotellisisesest vist mitte. Tegelikult on muidugi kõikjal siiski valdavalt normaalsed, puhtad, vaiksed, viisakad, Harju keskmised, kergelt igavad inimesed. Mõni pärl ikka eksib sekka.

Näiteks tutvusime Mehhiko õhtusöögil Tonyga. Ümber koka ja baarimehe köögisaare oli söömine ja meie ühes servas, Tony kaaslasega teiselpool. Tony tajus midagi meie keeles, mis pani ta tegema ettepaneku võtta pitsike mezcali või meskali (kaktusest ja agaavist jook, kraadidega muidugi) ja toosti hüüdis ta poola keeles. Veider seos, ma tean, aga kui arvestada, et Tony oli Chicagost, siis sealt üle lombi meie poole vaadates on Poola ja Eesti ju praktiliselt naaberkülad nii ehk naa. 

Tony oli kõige ilueedim mees, keda ma ever näinud olen. Ja ma olen neid näinud küll. Ütleme nii, et kui Koit Toome ja Uku Suviste kokku segada ja neile veel tubli viis portsu kosmeetikat, solaariumi, juuksegeeli ja muidu ilu-ilu lisada, siis saaks kokku midagi Tony-sarnast. Tonyl oli kaaslanna M., kes meenutas 1970-80ndate USA filme, kus on tulnukad ja naised. Või oot...  need kaks on suisa üks ja seesama. Ärge minult ühtegi konkreetset filmi nime küsige, aga no mõelge mingi blondiini peale tollest ajast, lisage tühi silmavaade ja kõrvuni suu ja siis hakkab looma. 

Järgmisel õhtul pidime nendega jälle kohtuma, et mingit järjekordset jooki degusteerida. Tony saabus, naist ei kuskil. Selgus, et pakib, kohe tuleb, andke 15 minutit. Ja sinna juurde ikka kõik see aeg jutt, et tegemist ei ole tema tüdruksõbraga, et nagu lihtsalt kaaslane. Hästi veider iseenesest. Sest 1) pole see ju tähtis, eriti inimeste seltskonnas, keda tunned umbes-täpselt ühe ööpäeva, 2) ma ei saa nagunii neist erisustest ju aru, et kustmaalt on göölfrend ja kustmaalt kaaslane (ärge muretsege, naisest või abikaasast polnud nagunii juttu). Muidu ma oleks puhta segaduses olnud, aga õnneks olin ma mõned ajad tagasi siiski toimetanud ju Los Angelese raamatu, seega ma juba aimasin, et USA popid ja moodsad inimesed elavad teistsugust elu, neil on üksteisega tutvumiseks juba märksa segasem maailm ja ka sealt edasi liikumiseks teised viisid, mis ühele Tiiu talutütrekesele võivad veidrad näida (Jekaterina võib siinkohal muiata, aga põhimõttest peaks siiski aru saama).

Igatahes võlus Tony, kes on Puerto Rico ja Hispaania päritolu ja puistab hispaania keelt varrukast, baaripoisilt välja pudeli Stolichnajat ja siis õpetasime Tonyle, kuidas Eestis viina juuakse. See oli tema jaoks kohutav kogemus, aga siiski tehtav. M. loomulikult ei andnud end näole, suhtlus läbi sots.meedia andis aimu, et ta siiski endiselt pakib. Tubli tüdruk! Sa tuled kolmeks ööks, ehk neljaks päevaks puhkama ja pakid kaasa kolm (sic!) suurt kohvrit riideid ja jalatseid. Isegi su... eeem...kaaslane (mitte poiss-sõber!), kes on keskmisest ilueedim, rõhutab, et suudab ühe kohvriga reisile tulla (ja ta teeb sporti iga jumala päev, seega on tal kolm paari trennijalatseid selles kohvris ja trennijalatsid on mu meelest ühed jõhkramad ruumiröövlid üleüldse).  Ta seletas midagi pikalt ka sellest, millist pruuti otsib/vajab ja mis neil alati puudu jääb või valesti on, aga noh, tema eas seda õige leidmise lootust muidugi ei ole ka enam... 

Uhhh... Me lõpuks igatahes väsisime ja siirdusime rannapeole (veider kogemus pooltühjas hotellis) uusi jooke degusteerima. 

Ja siis kunagi saabus ka M. Ta sai kohvrid pakitud (pärast 3,5 tundi) ja laekus oma kõige lihtsamas rõivastuses, milleks oli udupeen veluurdress, mille all überseksikas topikene, ja veluurdressika lukk oli muidugi lahti tõmmatud mõõdetud kauguseni, et paljastada doktorihärra timmitud rinnapartii (ma tean seda kõike tänu sellele, et ka Eestis on naisi, kes oskavad une pealt öelda, kuhu ja mitmesentimeetrise avatud luku või nööbireaga on paslik ilmuda). Ja see tema pats, teate küll, sina ja mina saavutame selle patsi pärast kolme päeva ja ööd sama patsiga magamist ja juuste mitteharjamist, ent on inimesi, kes sellise patsi saavutamiseks seisavad krampis käsi peegli ees mitu tundi. 

Ma olen ülekohtune tegelikult. M. oli armas minuealine naisterahvas, kes oli Colorado pärapõrgus teinud ägeda kohvipoe, kasvatanud/kasvatab lahkunud abikaasa võõraspoegi ja... ilmselt püüab lihtsalt kuidagi elus püsida (mitte materiaalses mõttes, vaid ikka mentaalses). Ta lihtsalt on veidi ufo ja kõik meist ei suudagi sellist inimest mõista. 

Muide, Tony säravaimaks hetkeks sellest puhkusest jäi sugarmama´ga kohtumine. Ta väitis, et nägi basseini ääres päevitades vanemat daami ja ülinoort meest suudlemas ja siis... noh... sel daamil pudenesid proteesid suust. Ta rääkis proteeside päästeoperatsioonist veel täpsemalt, aga sel hetkel ei suutnud ma naeruluksatuste vahel enam sisu jälgida. 


Kui Tony&M. (kes ei ole paar!!!) olid lahkunud, tutvusime ühel õhtusöögil kõrvallauas einestanud üksiku härraga. Selgus, et see kaabuga veider tüüp on Prantsusmaalt. Järjekordne üksik inimene, karjäärile (IT-valdkond) pühendunud, fännab ainult oma töö- ja reisielu, muust ei tea midagi. Naise võtaks ja pere looks ehk siis, kui elaks vähemalt 400 aastat (et siis jõuaks kõik meelepärased tööd ja reisid ära teha ja jääks pere jaoks aega... tema enda sõnad, ma ei liialda). Nüüd ootab USAsse läbirääkimistele minekut, selleks tuleb paar nädalat karantiinis püsida, mille otsustas Mehhikos veeta. Selles kuurordis, selles hotellis. Kui ta loetles riike, kus käinud ja piirkondi, kus suisa pikemalt töö tõttu viibinud, no nii paari kuu kaupa, siis kõlas see toredalt ju küll, aga kui vaatasin teda üksi söömas, üksi ringi lonkimas, siis ausalt öeldes... ei mõjunud ahvatlevalt. 



Niimoodi eri maailma paigust tulnud inimestega suheldes sai veelgi enam selgeks, milline poliitmängude tallermaa see koroona ikka on. Koroona pole muidugi ainus, mille varjus riigid oma iseloomu näitavad, eks need samad liivakastimängud käivad teisteski valdkondades. Tony võis näiteks Mehhikost tagasi koju minna ilma, et peaks tegema testi või kodus istuma. Tegelikult ta näitas (lühikest!) nimekirja riikidest, kust saabudes teda üldse mingid piirangud ootavad ja no need olid loomulikult USA vihatuimad vaenlased.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar