Võlg vanast aastast.
Märt Treier "Hommikujutud varajasele ärkajale" - lihtne, kiire, kerge, kohati humoorikas, teisalt mõtlemapanev. Kergust ehk liigagi, on tal ju päris teraseid tähelepanekuid elust ja inimestest, aga mitte igas loos ei tule see sügavus kenasti välja. Samas, kui need ongi põgusad visandused eetrisseminekuks, siis küllap polegi enamat tarvis. Jõulu esimesel pühal praamil lugemiseks oli asja küll. Kui keegi peaks nüüd tagaridadest hõikama, et millest selline raamatuvalik, siis hüüan varmalt vastu - ema andis.
Mario Vargas Llosa "Paha tüdruk" - romaan nagu elu, romaan nagu ajalooõpik. On üks poiss ja üks tüdruk ja kõik, mis 40 aasta jooksul nende vahele mahub. Ja ma kinnitan, mahub ikka küll... Kirjade järgi armastusromaan, aga no sellist armastust ei sooviks vaenlasele ka vist. Seega ärge peljake, roosamannaks ei lähe.
Laias laastus väga realistlik lugu, samas viskab sekka müstikasugemeid. Mehe ja naise teed ristuvad aastakümnete jooksul korduvalt. Sa tead, et see juhtub varsti jälle, ent ometi jõuad lugedes ära unustada, meestegelase hall (tõlkija- ja tõlgi-)elu ühes paha tüdruku viimasest tembust jäänud jamadega haarab lugejana su tähelepanu... ja siis tuleb see paha tüdruk jälle. Geograafial pole tähtsust, teineteist leitakse nii seal, kus kõik algab ehk Peruus, aga ka Pariisis, Tokyos, Inglismaal jm. Iga kord uus nimi, uus nägu, uued luulud, aga põhimõtteliselt "jälle algab kõik, algab uuesti...".
Ja kui kõik seegi teeb romaani juba parajalt põnevaks, siis see pole sugugi kõik. Kahe inimese saatuse taustamuusikaks on ajaloo pöördepunktid, olulisemad liikumised ja juhtumised, võimuvahetused jms, alates 1950ndatest. Seega põimuvad tõsielulised verstapostid sujuvalt ilukirjandusega.
Mulle meeldis, kahtlemata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar