Keegi käis täna hommikul päikesemajakest vaatamas ja mainis T.-le nii muuseas, et täna on Tahkuna maastikujooks. Põhimõtteliselt pikka juttu ei olnud, kui Tahkuna, siis Tahkuna. Jõudsin mehe veel arvutis ära regada ja näo sirgeks kloppida. Mõlemal. Saatuse nöök, et spordiriided olid mandrilt kaasa võetud minul, mitte temal... Tuuseldasime siis kaltsuvarudes. Olin valmis juba enda püksid ära andma, need läksid peaaegu jalgagi talle, iseasi, kas neis ka joosta oleks saanud :)
Tahkuna poolsaarel on metsad aga sellised, et autos töö tegemisest, oli juba kaugele näha, ei tule midagi välja. Näppasin abikaasa Victorinoxi (kas neid ka roosas variandis on?) ja lidusin starti ära ootamata metsa alla.
Oot, ega teist keegi ju ei arvanud ekslikult, et m i n a ka rajale lähen? Polnud plaaniski.
Noh, ei maksa vist mainidagi, et mul oli plaanis täna kirjutamispäev teha...
Väga äge reportaaž ja tore päev metsas!:) Igal juhul - milleks asjata ringi silgata, kui saab aega kasulikult veeta:) Ja üleüldse - eks talvel, sellel lõputult pimedal ajal jõuad neid kirjutamispäevi teha rohkem kui küll!
VastaKustutaJaa-jah, noogutab Mae kõvera muigega talve osas :)
KustutaMa kardan, et mulle meeldib mõte motomeestest rohkem, kui motomehed ise 😁 Tead küll, fantaasiaks kena neh, aga reaalsus kipub liigrajuks 😀
VastaKustutaNo küll nüüd kukkus pipardama...
Kustuta