"Telekokk Jazz ja tema inimesed" Ene Ojaveski
Täielik nostalgia, sest mina olen kindlasti see inimene, kes on üles kasvanud Eesti telekanalite esimeste katsetustega kokasaadete vallas (no olgu, Kosenkraniust mäletan ähmaselt, sest tema tegutses vist suuresti enne minu aega), nii Jazz ise, Imre Kose, Vambola Moores kui ilmselt mõni teine nägu veel, kelle nimi hetkel ei meenu. Ja loomulikult Jazzust säravamat esinejat oli raske leida (Kose ehk oli ka parajalt teatraalne).
Kokaelu anatoomia üheksakümnendatel - uhhhh, ütlen vaid selle peale. See polnud enam töö, vaid elustiil. Hästi nukker lugeda.
Aga raamatu peamine väärtus on ilmselgelt see Jazzu allakäigutrepp. Ääretult õpetlik ja eluline. Küllap on meie kõigi tutvuskonnas inimesi, kelle suunurgad aina naerused, nalja nabani ja tundub, et päikselisemat inimest annab otsida... Kes ikka ja jälle kuulab teisi, aga ise ennast ei ava, kõik hoiab endasse ja sissepoole... Kui siia lisada veel tohutu altruism, kõik alati teiste heaks ja jaoks, siis... no siis juhtubki umbes see, mis juhtus temaga. Väga valus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar