Laupäev, 27. juuni 2020

Jaanid

Sain Soonlepast mõneks tunniks välja, just pühade aegu. Kulgesin kõrvalisi teid pidi. Talukohad, mis muidu kui väljasurnud või kus tagumise toa nurgas ehk üksik vanainime päevi õhtusse veedab, olid kõik elu täis. Hoovid täis neljarattalisi, õuedes pikad lauad, tossavad grillid, elevil inimesed... Seda kõike vaadates mulle isegi meeldis, et suuri jaanikuid vist eriti polnud. 

Poisid kogunevad...

Käisin ka kahes uues Käina kohvikus. Tuuletorni majas on avatud kohvik Ruudi, mida veab ilmselt Ungru-rahvas ja mis ka punasel pühal kenasti toimetas. Toit oli aus ja hää, arvestades majas liikuvat rahvahulka, valmis mõistlikul kiirusel. Maitsev oli ka. 




Tuuletorni kavatsen ka ise väisata, loodetavasti juulikuus. Hetkel olen näinud vaid veebruarikuist poolikut pilti. Praegu tundub, et rahvas on õhevil ja käib seal usinasti. Nägin koguni piletijärtsi :) Üldiselt on siiani olnud kuulda üksnes kiitvaid kommentaare. 
Ja ärgem unustame, et praegu on ikka fantastilised ilmad olnud - tõeline elu läheb seal küllap siis lahti, kui peaks vihma ja külma meile pakutama, küll siis saarekülalised nelja seina vahele ruttavad. Eriti lastega rändavad pered. 

Käinas on teinegi uus vana söögikoht, nimeks Rannu Pubi. Põhimõtteliselt samas kohas, mis Tondilossi söögikoht ennevanasti, nüüd lihtsalt laiendatud, kena hoone külge ehitatud ja värske sisustus. Toit on koduselt mõnus. Menüüs paistis olevat ka eksootilisi mänge, aga neid mina ei proovinud (Tom Kha´d sööks ma ikka kuskil mujal kui Hiiumaal). Pühadele sobilikult oli sealgi rahvast nagu murdu, aga nad tulid päris hästi toime, ja no mis peamine - vähemalt ei olnud suletud :)

Kärdlas käisin Rannapaargus, sest seal saab alati nalja. Aga naljast ma siia pilte ei pane, panen hoopis sellest imelisest vaatest, mis sealt avaneb.


P.S. Tänased tänusõnad lähevad eranditult tihasele, kes äsja sammus keramaja avatud uksest sisse (esikuid-koridore meil siin ju ei ole), asus toimekalt uksematilt juuksekarvu jm jama noka vahele koguma, korjas ja korjas, ja siis lendas minema. Ma loodan, et tihastel on mälu või midagi muud sellesarnast ja ta mäletab ka homme oma majaehitust jätkates et siin on ohtralt ehitusmaterjali priilt saada. Ootan regulaarseid visiite.

P.P.S. Eile õhtul jõudsin esimest korda sinnamaani, et võisin raamatuga korraks kiike visata. Vedasi kiige päikese ja varju suhtes ideaalsesse kohta. Lohistasin kapi otsast alla ja õue pehme madratsi, otsisin mõnusalt pehme lina veel lisaks külje alla, võtsin ühe hirmus hea raamatu (hea, et jäätisekokteili olin eelnevalt siiski toas manustanud)... ja heitsin end elegantselt kiike... 
/sellest hetkest endast õnneks fotot ei ole/


Ei teagi, kas otsida vihjeid kehakaalust või nentida reipalt, et puhkus lihtsalt ei sobi mulle...




3 kommentaari:

  1. Vahva ülevaade Su jaaniajast! Eriti meeldis mulle tänusõnu saanud tihane! Ma usun küll, et ta tuleb uuele ringile, kui nii palju väärt kraami puht muidu ära antakse:) Kiigelugu muidugi ka...:) Igatahes - puhkus ei sobi Sulle!:):):)

    VastaKustuta
  2. Ma olen Sepistajaga nõus, tervitused tihasele 😀
    Ja no need hahetava taeva taustal puhkavad heinapallid on lihtsalt fantast 😍

    VastaKustuta
  3. Rõõmustlen teiega, armsad kaasteelised - tihane tuli ka täna hommikul :) Ma ei jõua nii ruttu talle ette "toota" :D

    VastaKustuta