Kolmapäev, 1. juuli 2020

"Havanna"

 "Havanna. Subtroopiline deliirium" Mark Kurlansky


Oo, Havanna! Tore raamat, põhjalik ja samas kaasahaarav kulgemine läbi Havanna ajaloo. Kindlasti kohustuslik lektüür enne teele minekut, just tausta tekitamise mõttes. Kuigi ega ma väida, et pärast selle läbi lugemist Havannat ja habanerosid lõpuni mõista suudaksid.
Millest mu jaoks puudu jäi... see isiklik kogemus (jah, just see sama isiklik touch, mida paljud reisikirjanduse juures ei talu), aga mis mulle on vajalik. Kurlansky mõned üksikud korrad õige õrnalt vihjas ja andis nagu lootust, ent keeras siis sama kiirelt jälle üldise jutu peale tagasi. Eriti on mul sellest kahju, sest kogenud Kuuba külastajana (staaži on tal selles osas pikalt, alustas juba 80ndatel) oleks ta võinud jagada memuaare ajast, millest mina suurt midagi ei tea. Tänapäevaseid lugusid leidub juba ohtralt, aga just see 80-90ndate õhustik, seda oleks tahtnud rohkem saada.

Ma lugesin ja tundsin, et tahaks tagasi. Kuuba on ikkagi nii-nii eriline. Kui oled seal, siis tunned, et see on väsitav ja tahaks väheke puhkust vahepeal. Siis tõmbad aga kopsud sügavalt õhku täis (jumala pärast, palun ainult mitte Havanna õhku 
😀
) ja oled valmis uuesti sellesse sukelduma. Havanna on tõepoolest, kasutades autori sõnu, nagu saar saarel. Havanna elanikel on raske ette kujutada elu väljaspool Havannat (autor võrdleb neid selles osas nt Pariisi ja New Yorgiga), ülejäänud maailma ei ole lihtsalt nende jaoks olemas. Ja samas on see selline väike ja armas hoomatav, kohati justkui külaelu keset linna.
Ei, ma tahan ikka päriselt nüüd tagasi.




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar