"Retseptiraamat"

 "Retseptiraamat" Jacky Durand

Olen vist siin segastel aegadel kahtlaselt leebeks muutunud oma hinnangutes, aga ju siis on kätte sattunud järjest väga häid raamatuid.

See on üks imelisemaid, kaunemaid, õrnemaid lugusid üldse... ka nukramaid, jah sedagi. Lehekülgi pole ses raamatus just kuigi palju, ent sa venitad ja venitad lugemist, et saaks kauem kümmelda neis sõnades ja tunnetes, mida need lugedes tekitavad. Stiil on kuidagi habras ja napp, ent ütleb seda rohkem.

Isa ja poja lugu.

Armastuse lugu. Vahel ka selle puudumise lugu.

Toidu lugu. Seda siiski ülima mõõdutundega, ma luban. Ei tasu peljata, et see on järjekordne romaanike, kus suurt midagi öelda ei ole ja siis kompenseeritakse autori puudujääke lohisevate retseptikirjeldustega. Oh ei. Sulle visatakse õhku ehk paar erilist komponenti või mõne vilja või roa tabavat omadust... ja sa mõistad. Sa tunned maitset. Sa tunned lõhna.

Ma päriselt soovin, et ei oleks veel raamatut lugenud ja võiksin seda uuesti esimest korda avastada.