"Tüdrukute linn"

 "Tüdrukute linn" Elizabeth Gilbert, tlk Anne Kahk

Naistekas kõlab veidi paha maitsega, aga ei maksa heituda - see on naistekas, aga selle paremas mõttes. No te olete ju ennegi Gilbertit lugenud? Vot siis teate, mida oodata, seekord lihtsalt natuke rohkemat ja paremat kraami kui tolle esimese raamatu puhul (kuigi need pole võrreldavad, ma leian). Ladus, mõnusa tempoga, kirjaniku mõte ei kuku lugejal eest ära jooksma, ent igav ei jõua ka hakata.

Esimene maiuspala on juba ajastu, lõviosa raamatu tegevusest asetub 1940ndatesse aastatesse (ei, see ei ole sõjaromaan, sõda saab nende kaante vahel üles astuda vaid paaris episoodis). Aega, mil oli veel luksust ja sära, kui pidu kestis hommikul päikesetõusuni, šampanja ei lõppenud iial ja tüdrukud suutsid selle kõige juures ka kaunid välja näha (müstika!). Elu tuli elada kohe, siin ja praegu, homsele mõtlemata.

Aga kui te süda peaks tuksuma New Yorgile, siis ootab veel teinegi maiuspala. Kujutlege need metsikud tütarlapsed nüüd sellesse kohta ja aega ja te mõistate, millest ma räägin.

Ja kui eelnevale lisada veel teatri- ja show-tantsijate värvikirev maailm, siis mu meelest enam tüdrukusemaks minna ei saa. Valetan, saab küll, sest ka moegurmaanid saavad oma osa. Kuna meie peategelane - rikka pere üleannetu võsuke - on nõela käsitsemises siiski väga osav, jagatakse lugejale küllaga detaile ja kirjeldusi tegumoodidest, materjalidest ja varustamisest.

Mis peitub 40ndate glamuuri ilusate dekoratsioonide taga, ka sellest saab raamatust lugeda. Ajastutruu pilt lõbu- ja seksinäljas tütarlaste ohtudest ja muredestki lipsab sisse. Kusjuures see "libastumise" psühholoogia on äärmiselt tõeselt edasi antud.

No meeldis, isegi väga.