"Ma armastasin eestlast" Cornelius Hasselblatt
Lihtne ja siiras sissevaade peamiselt 1980-1990ndate Eesti kirjandusellu. Aega, millest just ülearu palju pole kirjutatud, vähemasti mitte välismaalase pilgu läbi. Uut selles palju ei ole, aga põnev ikkagi lugeda. Oli ju nagunii teada kes kellega ja kuidas, kes jõi, kes mitte, kes kellele kuuletus.
Eks ta kohati veidi veniv ja heietustele kalduv oli, aga ei midagi liiga häirivat. Vahepeal mõjus lihtsalt päevikulaadsete üleskirjutamistena (sel korral ööbisin selle ja tolle juures, kohtusin selle ja teisega, astusin läbi ühest või teisest kohast), aga on seegi ajastupilt. Vallutusi isiklikul armurindel oli ka kuidagi paljuvõitu. Mingi hetkeni oli see andestatav, sest küttis lugeja põnevust üles, et millise eestimaise pruudi otsa Cornelius nüüd siis lõpuks komistab, aga nuneh, peteti lugeja ootusi sajaga, ma ütlen.
Mõni koht pani kulmu kergitama, ent siin on äkki süüdi mu enese noorus ja võhiklikkus... nt kas ´83 võis tõepoolest juhtuda, et VEKSA korraldatud seminaril võõrsilt tulnuile põhimõtteliselt nädal aega omal käel elamiseks-olemiseks-käikudeks anti - päriselt?
Kannatab lugeda küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar