Esietenduse päev!
Ja siia oli tõesti raske pileteid saada, põhimõtteliselt passisin ühe kirjatöö kõrvalt kuus tundi aktiivselt. Samuti oli arvuti lõunasööki tehes pliidi kõrval. Aga kätte sain.
Ma usun, et minu lõpustseenide edetabelis on selle lavastuse oma raudselt esikolmikus. Võrratu laul, imelised hääled (Helena Lotman, Marta Laan ja Emili Rohumaa) ja lõpuvalgus 🤍🤍🤍
Muus osas on üks paras tohuvabohu (Florian Zeller ikkagi). Mis on reaalsus ja mis kujutlusvõime. Mitu paralleelset reaalsust. Ja siis üks nõrk ja õnnetu mees, kes eksleb valede võrgus (või metsas).
Ütleme nii, et pika ja raske tööpäeva lõpus teatrisse minekuks ehk ei sobi ja need, kes laval karjumist ei armasta, võiksid ka eemale hoida. Muidu võib vaadata küll.
PS. Mulle see väikese saali publiku kahte sektorisse jagamine on kuidagi väga sümpaatne (nt ka "Võõrad").
PPS. Ja lugege ka fb-s lavastaja Hendrik Toompere sen. vinjetti esietenduse õhtust ja publikust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka