Söömajutud

Eesti Ekspress on üle pika aja teinud loo, mis kõnetab. Sest söök ju kõnetab, eks ole :) Täna ööselgi ärkasingi kolme paiku üles kõige seest mahlasemate ja väljast krõbedate hakkšnitslite peale. Plaan oli uuesti uinudes unenäoga jätkata, aga ei, nii hästi ei läinud, need šnitslid jäid selles unenäos söömata. Ehk siis täna...

Mis üllatas artiklis? Eestlasest on saanud pastarahvas. Siinkohal muidugi mitte ainult peenutsevate pastaroogade kummardaja, vaid tavalist makaroni hakklihaga jms esines ka. Mul endal ei ole pasta vastu vähimatki, aga mulle tundub, et kui ma seda igal nädalal sisse vohmiks, siis te mind enam ära ei tunneks. 

Ja pealegi, mul nüüd tekkis korraks segadus, sest see väike uuring oli vist rohkem õhtusöögi kohta. Meie majas on lõunasöök ALATI soe, aga õhtusöök valdavalt mitte. Või kui õhtul ongi midagi sooja, siis on see pigem midagi salatisse praetut (kana, krevetid). Aga ei, pigem mitte. Tegelikult on üldse kole mõelda, mida õhtuks sööme. Kõige kaootilisem toidukord. Hommik ja lõuna on väga selgelt paigas. Alustades juba õhtusest kellaajast, mis on segane. Uuringus oli kõige populaarsem vahemik 18-19. No sellesse ajaaknasse me eriti jõua, pigem hiljem. Ideaalis tahaks küll enne kella 18 süüa, aga siis peaks 21 paiku istuma, hambad diivani seljatoas. Keegi vastas uuringus, et sööb viimase sööma kella 16 paiku. Tule taevas appi, kui ma ka nii suudaks :)

Kuna ma absoluutselt ei mäleta oma õhtuseid söömasid, aga ma ju täidan endiselt toidupäevikut, siis võtsin selle praegu ette. Mõni õhtu on mustikad-maasikad. Vsjoo. Neil päevil on mul ilmselt midagi viga. Nagu ka puuviljasalati-õhtutel. Viimasel ajal on mul hummusemaania, need on ka head õhtud, sest siis on pihutäis porgandit ja tops hummust (üksi-kaksi söömiseks, kuidas kunagi), see on siiski ka mõistlik õhtu.

Aga siis on veel need teised õhtud (mida on kahjuks rohkem), kus on pall mozzarellat ühes muu hea ja paremaga, rohke oliiviõliga üle valatud. Või hoopis juustud-veinid, kui on selline aeg aastast. Sama halvad on need õhtud, mil on mingi kiire siblimine olnud ja kõht sedavõrd tühi, et haarad poest midagi sellist, mis koduuksest sisse astudes kohe sisse toppida. Nt poesalatid (õnneks üha harvemini, sest need on üldiselt raske majoneesiga ära tapetud), ainult üks kannatab süüa (sealt Solarise alt toidupoest, mujal seda ei ole). Kui koju jõudmise ajaks nälg silmanägemist võtmas, siis autot parkides on kohe muidugi seal see shaurma putka, kord kvartalis juhtub seega ka seda pattu (see vist läheb siis sooja õhtusöögi alla). Üldiselt on ka teatriõhtud kehvad, sest sageli tahan pärast etendust veel süüa. Enamasti on õhtud aga sellised, et ma ei oska midagi süüa. Õhtuse sööma viga on, et see jõuab liiga järsku kätte ja siis on kõht juba nii tühi, et läheb kiirustamiseks ja "valede" asjade söömiseks, olen nõus. Veel kord, hommiku ja õhtuga on palju lihtsam.

Mõnikord mulle tundub, et ega valikus ongi ainult kapsaleht või nisujahu.

                                       

Ma olen vahel mõelnud, et kas mulle teoreetiliselt sobiks süsteem "lõuna külm, õhtu soe"... Nagu oli taanlastel. Ja nagu ka meie all elavatel rootslastel tundub olevat, sest no need lõhnad, mis õhtuti sealt mööda tulles õhus on... Või, küüslauk, loomaliha... 

Mida teie õhtuks sööte? Sooja-külma? Kellaaeg kindel?

                              

Uuringust veel. Kalasöömise protsent oli õige kõrge. Huvitav tõesti, milleks siis see kala populariseerimise kampaania, mis siin hiljuti oli. Või vastasid inimesed pigem oma soovmõtlemise pealt :) Reedeti-laupäeviti söödi palju kodust väljas. Kas restoranis või külas, ma täpselt ei mäleta enam, või ei öeldud seda artiklis otsesõnu välja. Niisamuti suurenes nädalavahetusel ka kulleriga koju tellimine. Patt, millest ma olen absoluutselt prii, mulle piisas mõnest hädaolukorrast koroonaajal.

Okeika, ma nüüd sööma.