Omaanis on poolpaljalt ringi lehvimisega nagu on (privaatrannaga luksuskuurordid vist lubavad), seega on mõistlik minna sukelduma või snorgeldama. Paati tüüris filipiinlane, tal ilmselt valgest naiseihust savi.
Daymaniyati saarekesed on näiteks üks sobiv koht (võimalik, et ka ainus). Kui paat sadamast väljub, siis koori aga paljaks. Al Mouj sadamast ca 45 min. Siis tunnike snorgeldamist, siis saarele, siis jälle snorgeldatakse ja vaadatakse kilpkonni, siis vaadatakse "seenekest" ja tagasisõit. Selline ligi 5 tundi trippi, kerged näksid ja karastusjoogid, nagu ikka (hind 30 OMR, 70-75 EUR). Tehakse ka kogu päeva kestvat ja ekstreemsemad tüübid, kes telki vaid reisiajakirjas näinud, võivad ka ööbimisega variandi võtta.
Saarekesed on suht lagedad, puu varjus istumisest ei maksa unistadagi, mingid madalad põõsaräbalad vaid kohati, aga need päikese eest ei kaitse. Nii et lugemiseks oma nurgakest ma ei leidnudki.
Kilbude tõttu pool aastast inimest saarele ei lastagi.
Al Mouj sadam on selline Noblessneri sadama laadne koht, lihtsalt oluliselt suurem (ja lumivalgetes hõlstides mehed pead ise juurde mõtlema). Õhtul promeneerivad nii kohalikud kui turistid, aga tunnike enne seda kogunevad Aasia päritolu lapsehoidjad hoolealustega. Lastel lõbus ja hoidjatel ka põnev.
Lapsi on täitsa palju näha, lemmikloomajalutajaid on vaid mõned üksikud, aga küllap mandunud eurooplane selle kombega nad peagi nakatab. Koerajalutaja muidugi kilekotiga küürakil junni ei püüdnud, selleks oli tal praktiline agregaat, isegi kummardada polnud tarvis. Kui seda kuidagi kirjeldada, siis... no nagu korgitser, äärmiselt delikaatne riistapuu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka