⭐️⭐️⭐️⭐️
"Pasi ja Lennu. Tavalised inimesed" Pitkänen: justkui ei juhtugi palju (olgu, esimeses loos juhtub), aga väga eluline ja usutav.
⭐️⭐️
"Umbjärv" Mänd: lõputu sisemonoloog ja heietus. Kui ma teen, mis ta siis mõtleb, aga oleks läinud sinna, poleks seda juhtunud, mis minust saab, lapsed hukas, mees läinud, ema kamandab, hakkan vastu, ei suuda hakata vastu. Jne, jne.
⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️
"Neitsi õpetus" Ikstena: ma tema "Emapiimast" küll vaimustusin, ent tunnistan, liig detailselt kõike täna ei mäleta enam. Ometi on mul tunne, et "Neitsi õpetus" on selle kvintessents. Napp, sügav, valus. Sõnailu muidugi üle kõige. Kindlasti lemmik.
⭐️⭐️⭐️⭐️
"Saladus" Pennanen: 1976. aasta LR (reisile on LRid absoluutselt kompu valik, eriti inimesele, kes reisib valdavalt käsipagasiga) ja realistlikud lood naiste elust. Üllatavalt lobe lugemine.
⭐️⭐️⭐️⭐️
"Linnu silmad" Mudlum: aasta tagasi lugesin Mudlumit Seišellidel, seekord Omaanis. Nagu ikka, Mudlum kuidagi nagu... kaardistab argipäeva. Tulevikus hea materjal antropoloogidele ja ajaloolastele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka