Kui teil on kole suur teatriigatsus, aga vaadata ei ole midagi, siis soovitan päris julgesti teatrimajja ekskursioonile minna. Jutt siis Draamateatrist, kus need pidevalt kavas.
Kümneka eest on vaadata maa ja ilm. Juttu räägitakse ka juurde. Süüa ei anta, juua ka mitte (no igaks juhuks mainin, mõni äkki loodab). Ma ei tea, kes muidu tuuri veab, kindlasti oma majast keegi, aga eile oli näiteks Mari Kurismaa (kes 20+ aastat tagasi tegi majas mitmesugused sisearhitektuursed uuendused-lisandused).
Eilne ringkäik oligi selline mõnus kombo, natuke detailset arhitektuuri- ja sisekujunduse juttu ning natuke teatri köögipoolest juttu. Näidati ka päris paljusid kohti. Teatrikülastajale ka muidu nähtavatest kohtadest saal (lavapealne) ja 3. rõdu, väike saal ja maalisaal. Saab lava alla ja dekoaita, mõnda garderoobigi (seekord sinna suurde, kus on Ülle Kaljuste ja... nojah, juba unustasin ära, kes veel, ilmselt Hilje Murel ja äkki Harriet Toompere ka, kindel ei ole). Ja siis sinna tuppa, kus näitlejad lavale minekut ootavad, suitsutuba on seal ka, Everi ja Üksküla piltidega.
Garderoobides olid mu lemmikud nn kapp-vannitoad. Vannituba on natuke liiga palju ehk öeldud, aga kraanikauss on siis kapis, lööd uksed valla ja see annab kraanikausi kohal pestes natuke rohkem privaatsust.
Rekvisiitide teema on mu jaoks alati tundunud košmaar. Seda kola on ju nii palju! Ja kõik see keemia, et mis laval ja mis lava taga valmis ja... Kirjandustuppa viidi meid samuti, Ene Paaverit võiks muidugi lõputult kuulata.
Igatahes. Ringkäik oli tore, oluliselt toredam kui suurem osa lavastusi, mis viimasel ajal nähtud (see oli hetkel üldistus, ma ei pea selle all silmas konkreetselt Draamateatri lavastusi).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka