Täielik komöödia. Kui ei teaks, et valdav (sic!) osa raamatus kirjutatust tõsi on, siis ei usuks pekstes ka. Elu on ikka väga sageli suurem kui kirjandus.
Kaks tärni vedas see välja, sest on tore, kui värvikat teatrifolkloori talletatakse. Selle eest kiidan tõesti. Kas see nüüd just nii sügavale teki alla peab välja minema, see on juba omaette küsimus. Raamatu üldpilt kalduski pigem kollase meedia poole. Isegi kraad kangem oli see kraam. Ilmselt paljud suhted olid ja on teatriringkondades teada, aga laiema avalikkuse ees vast mitte... seega ma ei tea, kas oli just tark tegu neid nüüd siis laiali laotada.
Teostus jättis ka väheke soovida. Tundus, et diktofonilt kirjutati jutt lihtsalt maha ja läbi kammimist ja toimetamist ei vaevunud küll keegi tegema. Samas... miks peakski.
Kas lugeda? Muidugi! Õppematerjalina suurepärane, ma leian.
PS. Märgin siinkohal enda jaoks ära, et avastasin selle raamatuga seoses ühe huvitava äriskeemi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka