Florian Zelleri tekstid on ikka dialoogitihedad ja võimalusel ka mängulised. Esimene pööre oli eriti meeltmööda. Hiljem tuli sõna otseses mõttes karussell, aga ei midagi hullu (ja mind võib uskuda, sest ma päriselt ei ole absurdikate austaja, nt Pinteriga on mul juba märksa keerulisem hakkama saada).
Pigem võib rahule jääda.
PS. "Sisekujundus" oli tõesti hea😊
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka