Minu Bali

See läks nüüd küll nagu kuumale kerisele. Mida võis ka arvata. Juta Raudnask on minu jaoks natuke nagu mõni teine saanud kodumaine reisisellidest pere, tõsi, teleekraanil ei ole nende seikluseid vist kajastatud, aga kaht eelmist raamatut olen loomulikult lugenud.

Bali-raamat töötas mu peal hästi. Siit leidsin toredat äratundmist ja samas siiski ka palju uut teavet. Selge on see, et paarinädalase lühikese reisi jooksul ei saa kogeda kõike seda, mida korduvalt käinu ja ka pikemalt talvituja on tunda saanud. Samas... ega lõppkokkuvõttes on tulemus ikka üsna sarnane, kui nüüd mõtlema hakata. Võtame või ämblikud. Ei sõltu absoluutselt su reisi pikkusest - sa kohtud nendega. Ja Balil on nad r ä i g e l t suured. Meri ja meresõit on seal iseloomuga, ka see teadmine jõuab kiiresti kohale. Üsna ruttu kohtud sa sambal´iga (ei, ei ole lind ega loom, on terav tšillikaste, minu esmatutvus oli silmade kaudu, hästi "meeldiv" kogemus). Paduvihmad: Eestimaa kesktalvel minnes sa neid saad, igatahes. Vahel rohkem, vahel vähem. Ülerahvastatus. Tegelikult tunnistan, et ei kujuta ette, milline pilt seal täna veel avaneda võiks, see oli juba ennevanasti hirmus. Ja prügi, eriti see mägi Gili Trawangani keskel, aga samavõrd ka äralennuõhtul põgusalt nähtud Kuta rannas. Muide, olen absoluutselt autoriga nõus, et kes peaks vabatahtlikult tahtma Kutas peatuda.

Ja templid. Neid on palju ja vaat nende jaoks oleks seal tõesti vaja pikemalt viibida. Muidu hiljem suudad mäletada vaid paari esimest. Niisamuti matusetseremoonia on oluline teema ja reisimuljeid lugedes tundub mulle vahel, et selle otsa on lihtne komistada, aga kindel ma selles muidugi ei ole.

Ja mulle meeldis, et kuigi autor on ilmselt keskmisest esoteerika-altim, siis ta jäi selle kõige keskel ometi ausaks ja jagas (loodetavasti) ehedaid emotsioone kogetust. Ei ole päris nii, et astud Balil suvalisest uksest sisse ja kohe saadki imelisi elamusi ja kirgastavaid hetki. Soolapuhujaid ja võltsvagasid tegelasi leidub nii siin kui seal. Ja nende jüngreidki on igasuguseid. Mõned neist kirjeldustest olid tal päris vahvad, kuigi vahepeal läksid need veidrad tegevused mu peas ka segamini.

Mitte et see mulle siin raamatus üllatusena tulnud oleks, aga... vahel ikka mõtlen, et arvame siin end kole targad olevat, aga kuulan siin kord mõne Aafrika ja siis mõne Aasia riigi kohta, et välismaalane sinna maad osta ei saa (mingi nipid ehk on, aga ütleme, et laias laastus ja seaduslikul teel ei saa), saab vaid rentida, ja siis meenutan, mis meil taasiseseisvudes toimus, kui palju maad ja kinnisvara müüdi võileivahinna või pudeli viina eest :( Meil olid muidugi "targad" nõuandjad kohe platsis, aga kurja küll, pidime neid siis, suu ammuli, kohe kuulama (nüüd võid lubada endale väikese mõttepausi, et kas me oleme sellest kogemusest midagi õppinud või koperdame samasuguse reha otsas edasi). Tõsi, aegu hiljem oleme saanud mitmekordse hinnaga tagasi osta, hästi lohutav teadmine.

Kannatab enne Balile minekut kohvrisse pista küll.