esmaspäev, 20. oktoober 2025

Eranuhke ei armasta keegi / Kiiler



See oli mul üks haiglakotti pakitud raamatutest, aga viirus võttis mu maha ja untsu see tänane minek läkski. Nii et pakkisin aga välja ja absoluutselt sobilikult juhtusin seda lugema eelmise nädala Viljandi-päevil. 

Krimi, olgu ta muhe või mitte, ei ole minu tavapärane lektüür, tunnistan, lasin end 1961. aasta fantaasiarikkal Viljandil ahvatleda. Võrdlemisi õigustatult. Natuke oleks siit-sealt toimetada tahtnud, aga üldiselt korralik tükk lugu ja hoidis külges küll. 

Ja muidugi meeldis mulle mõttemäng veidi nihkes paralleelreaalsusega, et kuidas oleks võinud 1961. aasta Viljandis elu välja näha, kui ei oleks olnud... seda, mis oli. Meeldisid ka tuttavad uulitsad ja muud paigad (ikka järveäärne ja Trepimägi, Tartu tänav ja äärmiselt põneva reljeefiga Kraavi, arhailine Munga, raudteejaama tagune kant jne), mis muidu ei olegi mu jaoks raamatutes nii väga olulised, aga kuna need siin olid veidi kõverpeeglisse väänatud, siis oli hea kujutluspiltidel kerida lasta. 





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Sõna sekka