On alles ajatu lugu, mis enne valimisi sobib kohe eriti hästi meeldetuletuseks võimuihast ja ahnusest, ent samas ka argpükslikkusest.
Kogu kombo meeldis nii mulle kui ka mu kaaslasele. Siin oli tõesti kõik olemas ja paigas: kostüümid, valgus- ja helikujundus ja üliäge liikumine (mul on tunne, et Veronesi veregrupp sobib kohe kuidagi eriti hästi Semperi-Ojasoo tandemiga). Kui millestki kahju on, siis vaid sellest, et kuna maskid võeti maha üsna üürikeseks hetkeks, siis "uute nägudega" tutvumiseks jäi sellest muidugi väheseks.
Ja muidugi mu piiritu tänu M-ile, kelle eelinfo oli kuldaväärt! See oli nüüd küll lavastus, mida keskloožist oli mõnus jälgida. Miimika siin liiga suurt rolli ei mänginud, aga üldine visuaal oli väga kenasti peopesal. Ja noh, ütleme nii, et mõned peenemad detailid paistsid siiski ka siia kätte (a la punetav tagumik, süljeklimbid jms), plussiks seegi, et pääses osalusteatrist :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar