Kuhu sa kadusid?

Keegi on kalendris augustikuu ette keeranud. Hämming. Muide, ma ei mäleta tegelikult, millal mul viimati oli päris kalender, selline füüsilisel kujul, näiteks seinal. Korra nagu mäletaksin, et siin keramajas oli üks, Eesti sadamatega, küllap siis asjaomaste instantside kingitud. Praegune ajaarvamine käib pigem selle järgi, et täna tuleb Olga, homme Raivis, Maippi on pikemalt paigas. Nimi ja mitu ööd, nimi ja mitu ööd, nimi ja mitu ööd... Nädalapäevadest suuremat ei tea. Koguni nii paljugi ei tea, et kui tekib vajadus korra linna minna ja saan majutused klappima, siis avastan, et ups, kohvikutenädala pühapäeval (+Võnge) ilmselgelt mandri poole liikuda ei ole võimalik. Esimene vaba eelmüügipilet on esmaspäeva õhtuks kell 17.30. Kena.

Juuli oli jälle seitse elu ühe kuuga. Kui esimene pool tundus praam juba teine kodu olevat, sest sai kogu aeg Haapsalu vahet küntud, siis teine pool kuust pole praamile saanud. Haapsalu sai vist nüüd jooksma. Endiselt on veider tunne kirjutada ja helistada, aga külastajaid ise mitte näha. Sürr. 

Hiiumaal on taas kord väga armsad puhkajad olnud. Kõiki kommikarpe ja pudeleid ja lilli ja jäätisekarpe  ja... (eile sain Kassari meepurgi!) pole enam üles jõudnud pildistada. Muidugi on neid teisi ka. Kelle jaoks on siin vähe lõbustusi, palju vihma, veel rohkem sääski, meri on madal, puudus grillsüsi jne, jne. Muide, tänavu on hull sääsesuvi, olen nõus, küllap see džungli sarnane niiskus teeb oma. Ma pole juba aastad nii kublakirju olnud.

Tuulisele ja jahedale kuu esimesele poolele järgnes õnneks kuum ja vaikne teine pool. Oli mustikasi sõrmi ja metsmaasikalõhnalisi õhtuid. Oli merel käimistki. Suurt paati enam ei ole (sinna nahka läks mu sünnipäev), aga väikesega ongi paras laidude vahel töristada. Oli üks laudaüritus, teine tuleb nüüd augustis veel. On küsitud mitu pulmapakkumist, ma ei teagi neist miskit arvata. Ühest küljest on need ju toredad, aga kui su ruumid ei ole standardsed, siis on see alati ka üks korralik peavalu ja suur töö. Ja kui ma nüüd mõtlen, siis kaks raamatuesitlustki sai väisatud (kas see oli tõesti juulis?!), Tallinnas Saaremaa-raamat ja Haapsalu Pireti oma. 

Maalehe romantikasarjale sai ka joon alla tõmmatud, viimane raamat ja tutvustus ilmub vist järgmisel nädalal (Erik Tohvri, mu esimene). Mis tähendab, et vägisi on vaja hakata nüüd seda märtsis (?!?!) poolel jäänud käsikirja edasi nokitsema. Mäletan, kuidas ma siis mõtlesin, et "teen selle ühe kiire toimetamistöö ära ja siis kohe jätkan". Tuhkagi. Lepingusse pole julgenud vaadata, et mis see tähtaeg oligi.

Praegu on meil Hiiumaal lõppemas kohvikutepäevad ja teate, ma ei osanudki kuhugi minna. Vaatasin seda nimekirja kohe mitu korda läbi, aga... jäigi minemata. Huvitav, kuidas läheb kohvikutepäevadel mandril? Kas see idee on veel elujõuline või hakkab pigem maha käima. Minu meelest on see lõbus ja äge tegijatele endile, kui korraldustoimkond on lahe kamp. Aga ma ei ole kindel, kas ja kui palju see enam külastajatele elamust pakub. Kohati on ju ka massiürituseks muutunud. K u i ma kunagi veel teeksin, siis peaks see olema kitsama suunitlusega ja kolm korda võite arvata, mis teemaline. Mitte et see oleks midagi uudset, aga lihtsalt endal oleks huvitav. Ma siiski püüan mitte teha. 

Ah jaa, nabani vees käisin ka ära. Ilma roosa rõngata. Lihtsalt vesi oli mingi päev selline supp, vähemalt +26, aga võimalik et rohkemgi. Ma usun, et see oli nüüd kolmas või neljas kord viimase 10 aasta jooksul Eestis üle põlve vees käia. 

Olgu, tõmbame juulile joone alla ja paneme augustiga võiduka lõpuni. Hoidke saba rõngas!