No vot siis. Lihavõtteni aega maa ja ilm ja mul valmis üks päev juba teine pasha. Pühad kestaks nagu igaviku. Ma igaks juhuks ütlen tõe huvides kohe ära, et ma ei oska tegelikult pashat teha. Niisama nökerdan. Ja kuigi ma iseenesest söön küll kohupiimakraami, siis üldiselt ei ole see mu esimene valik. Seega jääb nii mõnigi pasha minust puutumata.
Aprilli esimestel päevadel läksin ühe pasha tegemise tarbeks koguni Hiiumaale, kohaliku ajalehe palvel. Mu meelest ei tulnud see kuigi hea, tõsi, ega ma lõpptulemust ju ei maitsnudki, lähtun sellest, et "kes teil need kausid siin muidu ka limpsib" (siseringi nali, millest võimalik, et olen ka siin kunagi kirjutanud). Ka mune värvisin. Neid ma ilmselt sel aastal rohkem ei värvi. Teate küll, mul pole ju sibulakoori võtta. Sest sibulat ma eriti ei söö.
Eile tegin ühe kirglise pasha-sõbra jaoks uuesti. Tuli nagu parem. Jällegi, kausi limpsimise põhjal :) Allolevatel piltidel on siis see mant, mis sisse sai suratud.
 |
| Sarjast "seksikaid toidupilte Mae moodi" |
Ma ei tea, kas pasha otsingusõnana osutub sama popiks nagu omaaegne küülik koorekastmes (päriselt, see kükitab igakuises statistikatabelis jätkuvalt kõrgetel kohtadel - kas eestlased tõepoolest on sedavõrd huvitatud küülikuretseptidest, ah?), aga minust oleks aus vist mingi umbmääranegi retseptijupike siia lisada. Loomulikult käivad kõik koostisained tunde järgi. Ja rõhutan, see on kuumutamata variant.
- 3 pakki kohupiima (mida rammusam, seda parem)
- 1 väike vahukoor (vahel ka rohkem, kui juhtub olema suur pakk ja käsi heldelt kallab)
- või (kuidas juhtub, pool või terve pakk, jällegi, kõik sõltub perenaise heldusest)
- suhkrut ja vaniljet
- sidrun+apelsin (riivitud koor+mahl; aga sa ju maitsed seda mögla, seega ikka tasa ja targu)
- PALJU MANTI! (seda, mis kodus võtta on või mis poes näppu juhtus: mandlid, pähklid, kuivatatud aprikoosid-kirsid-jõhvikad, marmelaad, rosinad... kõige ilusamat värvi üldpilti lisavad loomulikult kuivatatud jõhvikad ja pistaatsiapähklid, marmelaad muidugi ka)
Õpetust pole vist vaja? Seda ma arvasingi, et ei ole. Või on? No keerad kokku loogilises järjekorras ja viskad vormi / sõelale.
Issver-sussver, kui usin!😆 Ma pole eluski midagi sellist teinud. Kuigi mulle kohupiimatoidud hullult meeldivad ja maitsevad. Aga pigem koogi kujul küpsetatult või siis kohupiimakreemina või midagi...
VastaKustutaTegelikult kui nüüd lõpuni aus olla, siis ajakirjaniku küllatulekuks tegin ma lisaks pashale ka igaks juhuks ühe aprikoosi-kohupiimavormi ka ;)
KustutaAga mune ikka värvin. Igal aastal. Tavaliselt laupäeval, vaiksel laupäeval siis. Selline meditatiivne tegevus 😁 Meeldib katsetada. No eelmisel aastal näiteks punase kapsaga tulid ilusad sinised munad! Sibulakoori endal pole, aga leidub varustajaid 😆
VastaKustutaKui munade värvimiseks läheb, siis postita ikka ka - ootan!
KustutaKusjuures ma tahaks ka punase kapsaga proovida, sattus guugeldades korduvalt ette. Ja no selle hankimine oluliselt lihtsam ka kui sibulakoorte leidmine :)
Ma söön sibulat, aga isegi kui ei sööks, siis poes sibulakastis on alati ni palju koori lahtiselt, et võib ka ainult koori sibula pähe kilekotiga koju osta. Munadepühade ajal küll tundub, et on teisigi tarku, sest koori justkui napib. Aga võibla kujutan ainult ette.
VastaKustutaHaa, ära sa arva, et ma juba isegi selle peale ei tulnud :) Aga nt 1.04 olid Haapsalu poodides sibulalatrid hõredad, no kohe väga hõredad. Vähe sellest, et kasti põhjas miskit ei olnud! Ma olen elus ikka mõne korra sibulat ostnud ja enamasti sibula endagi ümber on mitu kihti koort, aga seekord olid neil ümber olematu kiht. Ja samas ma nagu ei usu, et rahvas kaks nädalat varem varuma hakkab...
Kustuta