Võrdlemisi helge romaan kahest õest, kes pärast paljusid aastaid taas kokku saavad. On mineviku lahti harutamist, on teineteise usalduse tagasi võitmist.
Ja muidugi kohandumist väikelinna eluga. Sest suhtumine nende suguvõssa pole just meeldivamate killast. Paigale jäänud õde Claire hoolitseb eriskummalises tagaaias taimede eest ja võlub köögis neist maagilisi roogi. Ta on kohalikus kogukonnas hinnatud toitlustaja, ent oma maagiliste võimete tõttu ka samapalju kardetud. Kodulinna naasnud õde Sydney on maagiat kogu elu põlanud ja selle eest põgenenud.
Armastust ei taha (enam) kumbki, aga või see nende tahtmisest küsib.
Minu lemmik oli vanadaam Evanelle, õekste kauge sugulane, kellel oli pidevalt vajadus inimestele mingeid asju kinkida, teadmata täpsemalt, millal ja mil moel nood neid asju vajavad. Aeg näitas, et vajavad nad aga igatahes. Lisaks meeldisid talle noorte meeste tagumikud, neid käis ta ülikoolilinnaku jooksurajal piilumas.
Täitsa tore lugemine, mõni paduromantiline lõiguke ju oli, aga muidu igati loetav kraam. Kes soovib, võib nimetada ka naistekaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar