Hüvasti, noorus!

 5. Tervisemuuseum (pilet: 12 eurot / saldo: 57 eurot)

Ma usun, et lastele super elamus! Ma ise võtsin rahulikumalt, midagi ikka näppisin ja käppisin, aga mõõdukalt. Mingil põhjusel keskendusin suuresti morbiidsetele teemadele, koguni matusetalituse muusikavaliku kuulamisega tegelesin. Muuseumis olevast valikust jäi sõelale, kui te nüüd just ekstra küsite, Vennaskonna "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik".

Üks kena günekoloogitoolike ka siia (isegi saapajäljed süvistatud ja puha :))

Mõnusalt sipi-sopiline on see muuseum, palju väikseid teematubasid.

Rohkem kuulasin-vaatasin läbi Elukaare inimesed (erinevas vanuses mehed-naised rääkisid oma vanusest, mis elu elavad, millised eluviisid, kuis tervis ja mida nad oma kümnendist arvavad). See oli hästi tore mu meelest.

Ütleme nii, et siin pildil on täitsa rõõmustav informatsioon

 

                                       

Ja uut näitust "Hüvasti, noorus!" tudeerisin ka. Kaheksast arutlejast pooled olid pealegi veel päris-, pool- või suvehiidlased.

                                          

Meelde jäi Marju Karin, keda tsiteerin (peast, seega sry, kui midagi valesti meelde jäi): et elada tuleb, mine kasvõi seitsmekümneselt tšatšat õppima, siis vea vanamees vanalinnabaari tantsima, tehke pudel šampanjat, kui suunurgad ära vajuvad, siis kõbi need üles - ja ela!

Ise lubas ta kuni surmani suitsetada ja klaasi tõsta.

Valner Valme nurgas oli häid kultuurisoovitusi, näiteks lugeda Daniel Bergmani "Süda". Nõustun.

                                             

Õnnepalu nurgas sai luuletada. Eelmise "luuletaja" kaks rida olid ees ja sina pidid siis jätkama. Ma ei tea, kas see oli nüüd Marju Karini mõju, aga mul juhtus seekord sedasi