See vist läheb nüüd rohkem "minu aega" kui esimene osa. Igatahes ähmaselt ma Vanderselle (lõviosa raamatust ongi neile pühendatud) ja Pailapsiini ja Onu Raivot ja Leopoldi ju mäletan. Kuigi kohati olen jälle segaduses, et kas ma mäletan mingeid detaile sellepärast, et ma ise, silm punnis, neid ekraanilt vaatasin või on need mälestused seotud nende tegelaste ja nende tekstide rahvasuus edasi elamise pärast.
Siinse raamatu valikust mäletan kõige selgemalt ilmselt "Lumekuningannat". Oi, küll ma kartsin, seal ikka oli seda hirmu ja kurjust. Samas võtan ma tänasel päeval sellega seoses kõige sagedamini Ülle Kaljuste nime suhu. Kui sügis-talvetormid õues undavad ja tihendamata akende vahelt tuul tuppa vilistab, siis hõikan tavaliselt teise tuppa, et "Ülle tuli jälle külla!". Selle telelavastuse vinguv-vihisev tuul on mu kõrvamälus aegade lõpuni talletunud :)
Vembu ja Tembu visuaal on mu jaoks aga näiteks üsna võõras, niisamuti Džuudopoisid. Kas ma neid üldse vaatasin...
Kõige toredam meenutus oli siin Mare Bachmani oma, et kuidas ta Raivo Järvi ema juurest kassi stuudiosse käis toomas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar