Selline pidupäeva-eelne tühi õhtu. Teatrit pole, pinge on mingite eelmiste hullustega maas, uued tööd lased endale ligi alles uuel nädalal - mida teha, kuhu minna? Teatrit pole võtta, eks siis kinno. Uuspõllu filmi eellinastus. Küll vales kinos, aga mindagu!
Mis ma oskan öelda? Mäletate, ma hiljuti alles esimest korda nägin täies ulatuses esimest filmi? Tundus õudne, aga natuke ka hea, aga aeg oli mingi 17 aastat edasi läinud.
Täna. Algus ei läinud üldse käima, venis, segane, igav. See tibi-mudijate asi ei tekitanud ei pinget ega nalja. Nukker oli nagunii. Mu jaoks jäigi tooni andma kurbus - kloun olemine, tee nalja, soovitavalt peeru-augunalja. Väga-väga kurb.
Kuskil teisest poolest läks jooksma. Siis kui tekkis konkreetne seiklus-situatsioon-olukord, uus seiklus, uus olukord... Üks jama (Paide krahv), järgmine (Sangaste loss) jne. Saara Nüganen oli väga äge!
Ma saan aru, et filmile plekki pritsinud tüüpidele on vaja pai teha ja kõige lihtsam on nad siis filmi sisse torgata, aga peale Neinar Seli ei olnud keegi veenev. Seli on varemgi usutavalt mänginud, mis film see oli, kus ta oli ühe veneaegse bussi sohver? "Vee peal"? Või mingi muu, ei mäleta. Aga need teised olid sellised meh-tüübid. Samas, võib võtta ka sedapidi, et filmitegijad näitasid sponsoritele koha kätte 🙂
Oli häid momente ka, ikka oli, aga mingil põhjusel päev hiljem ei meenugi kohe. Aa, üks meenus - Kriegeri pats. Kusjuures ma jäin praegu mõtlema, et Krieger näitleb krdima hästi, vaatad ja usud.
 |
| Kinost tulles oli koduukse ees selline pilt. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka