Tootseni tegemised mulle meeldivad, nii filmi- kui raamatuilmas. Ja see film on hea. Näitab Ilvest kui inimest. Inimene on vahel šõumees, vahel väsinud, vahel veidi tige, vahel omadega puntras. Delikaatsed teemad olid samuti tundlikult lahendatud.
Ja siis muidugi mõned kaadrid ja tabamused, mis täielikud kompud. Nt Tommy Cash Kadrioru lossis. Aga mitte TC kui selline, ega ka mitte ossikükk presidendiga, vaid mõned teised hetked sealt. Või see Halliste memm seal kiriku juures laulatuse eel. Ma usun, et seda lõiku võiks ma veel kümneid kordi vaadata, järjekordne paha tuju peletaja. Loo moraal: visadus viib sihile :) Või presidendi käsundusohvitser, kes aina unistas koju pere juurde minekust ja kanakintsude grillile panekust. Või president puhastamas Kerli Kõivu sülearvutit ja soovitamas arvutil kaamera kinni katta.
Muidugi pole see film ainult koomusk. Põgusalt saab vaataja aimu, mida tähendavad skandaalid presidendi kantseleile, mida tähendab info majast välja lekkimine. Või presidendi tütreks olemine. Kindlasti oli KK-l palju ilusaid ja ägedaid hetki, no kasvõi seesamune Tommy Cashiga oleng, eks ole. Aga seal kõrval on ka kõik need tabatud hetked, mil ta ootab, passib, vajab... Või vihastab ja tahab Riispere rongiga Tartusse sõita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar