Solaris

Kõik on pea peale pööratud. Käisin paar päeva tagasi Linnateatris, suures saalis ei toimunudki samal õhtul midagi, väikese saali etendus oli. Draamateater paugutab viimasel ajal päris paljudel päevadel kõigis kolmes saalis korraga mängida. Ei pea vist mainima, et saalid on ka hästi välja müüdud ka. No mis välja müüdud, päris sageli on müüki pandud koguni III rõdu. Ma rõhutan, kolmas rõdu! 

Ka publik on muutunud. Kui ma alles Tallinnasse tulin, siis mäletan, et vahel oli Draamateatris veider tunne olla, publik oli eakamapoolne, sageli bussidega kuskil kaugelt vist kohale veetud, valdavalt prouad, mõni hapu näoga härra ka slepis. Tundsin end plikakesena (ega ma muidugi kurda). Lavastused olid klassikalise käekirjaga, turvalised, et mitte öelda sutsuke igavad.

Nüüd, reedel, esietenduse õhtul, oli põhjust istuda all garderoobi juures ja seega olid teatrisse saabujad kenasti peopesal näha. Igasuguses vanuses oli, aga palju siiski ka nooremat ja keskealist rahvast. Publik on vägagi muutunud. Sellest, et Draamateatrisse piletid on defkaks muutunud ja et müügipäevadel jookseb süsteem kokku, olen ma vist juba kirjutanud. Vanasti olid mul Linnateatri müügikuupäevad ja -kellaajad meeldetuletusse pandud, nüüd enam ammu mitte. Noh jah, ega ma Draamasse ka ei pane, võtan viimasel hetkel vabanevaid kohti. Seal istudes arvutas peake mul muidugi ka teatrikriitikute laekumisi, teadupärast esietendus ju samal õhtul Linnateatris Moliere´i "Õpetatud naised" ja Estonias uus ballett. 

Ja üllatusi tuleb nüüd ka Draamateatris ette. Mängulisust ja tehniliselt põnevaid lahendusi kohtab. Ka "Solaris" oli aetud suureks ja keeruliseks, sellest ka esietenduse nihutamine nädala võrra edasi (või oli muu põhjus, ega ma ju tea, samas esikaga viimasel hetkel susserdamist ju naljalt ei tehta). 

Ulme pole tavapäraselt minu teema, aga näha, kas ja kuidas ja mida sellega õnnestub teha teatrimaja tingimustes, see on alati minekut väärt. Ja perekond Malmsteni mänguduett, seda pole just sageli õnnestunud näha (või mulle ei meenu). Kui tavaliselt varjutab Malmsten kõik teised, siis seekord mu meelest oligi Harriet Toompere kõikse vägevam-ägedam. Oi, kuidas ta mulle meeldis eile 🙂

Pildilt võib jääda ekslik mulje, et ma olen viletsaks ja aeglaseks jäänud ning ei istugi esireas, vale puha! Lihtsalt seekord oli osa publikukohti pandud lavale.