Tähelepanekuid elust ja suvepealinnast

Mõtteid nädalavahetusest. Küsimusi tekkis rohkem kui õnnestus vastuseid saada.

Pärnu ei tule endiselt oma joodikute ja eluheidikutega toime. Eks neid on ju igas linnas veidi näha, aga kui mujal on nad valdavalt neutraalselt viisakad või nimetagem seda koguni sõbralik olemiseks, siis Pärnus on olukord kuidagi kõhe ja häiriv. Ma mäletan, et mul on juba kunagi varem olnud samamoodi paha tunne. Jutt on liikumisest päise päeva ajal ja täiesti kesklinnas (mitte et oleks kuidagi paremini põhjendatud ebaturvaline olukord äärelinnas või mujal). Bussijaamas sees saab mingi paduumbes tüüp valjusti ja närviliselt jaurata ning ringi trampida. Pühapäeva hommikul saavad noortekambad avalikult alkoholi juua ja tümmi lasta sellel ilusate pinkidega platsil, mille nime ma ei tea, aga mis on tänase UKM, kunagise (vist) SEB maja taga/ees. Võib muidugi küsida, et mida see politseigi saab teha. Ja ma tõesti ei tea, kas ja mida ta saab teha, aga mingites linnades ta ju midagi teeb. Võib ka küsida, et kas joodikute kuhugi "silma alt ära" surumine lahendab probleemi. Ja ma olen nõus, et ei lahenda. Võib ka öelda, et kui ei meeldi või kui tunned end ebaturvaliselt, siis ära mine Pärnusse. Samuti nõus.

Spaahotell oli tihkelt rahvast täis. Mis on muidugi tore, sest ilmselgelt nädala algusotsa pilt nii kena ei ole. Kuidagi erakordselt palju tundus olevat lätlasi. Mis on samuti tore, sest lätlased mulle meeldivad. Aga ma jäin mõtlema, et kuna meil see hinnaralli on päris korralik, et kas lätlaste jaoks siis on need hinnad ikka veel atraktiivsed? Ma tegelikult ei tea päris täpselt, kuidas Lätis praegu olukord on, sest nunnu mütsimees pole enam AK-s uudiseid ei jaganud. Oot, aga tegelikult ka, ma pole teda ammu ekraanil näinud, on temaga kõik ikka korras, on see ametipost ikka alles?

Spaahotellis oli kaader võimaluste piires vist puha võõr- ja umbkeelne. Mõne töölõigu puhul annab see vähem tunda, mõne puhul rohkem. Siin on muidugi oma viga, et probleemidega vastuvõttu ei pöördunud (aga mäletate, mul on nüüd, vastupidi, see Albaania kogemus kuklas kummitamas, nii et ei läinud kurtma). Üldiselt oli kõik muu ju meeldiv. 

Ah jaa, ja ühel otsal oli super armas bussijuht! Nagu ikka, peavad nad ju sõitu alustades sõitjaid teavitama kodukorrast. Ja see bussijuht ei öelnud, et te rsk peate turvavööd kinnitama, vaid andis väga kaunis sõnastuses mõista, et tema pole küll mingi ütleja ja sundida ta ka ei saa, aga oleks siiski parem, kui me seda teeksime. Lisaks oli tal veel pikk jutt, et kui on muresid või küsimusi, et siis ikka kohe tuleks ja teada annaks, et kui me juba Pärnus kohal oleme, siis ei pruugi nende murede lahendamisest enam mingit tolku olla. Pärnusse sisse sõites, nagu ikka saabumisel, olid kõik need tuttavad jutud, aga kõige lõppu lisas veel "olge hoitud!". No kui see pole armas, mis siis üldse on, eks ole.