Viinavõtust nii- ja naapidi. Paar lugu algusest kõnelevad niisama üldist juttu, nt autori enda sõprusest kärakaga või nii, hiljem tulevad juba ilukirjanduslikud lookesed. Tegevus leiab aset ikka armsal Eestimaal, enamasti Tallinna hämarais kõrtsudes ja patustes urgastes, kesklinnast Koplini ja tagasi, sekka ka paar maaelulist juttu. Lisaks kõvale käraka pruukimisele leiab lehekülgedelt sama kõvad panomiehet ja litsid ja hasartsed mängimised, sõnaga kogu see kompott, mis ikka hästi kokku passib. Vahelduseks täitsa tore ja nostalgiline lugemine. Oot, mida ma selle nostalgilisega nüüd mõtlesingi :) Ah, ma ei viitsi seletama hakata.
Meelde jääb raamatust igatahes kohatine kihvt sõnakasutus.
(siia kõrvale sattus mul üks teine "mehine" raamat... kärakas, naised, killurebimine... aga kõik see nii lapsikult, prostalt, lamedalt ja vaimuvaeselt segaseks pläustiks keeratud et piinlik lausa lugeda)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar